EKRE esitas lisaeelarve eelnõule ligi 700 muudatusettepanekut, mis on seni pannud eelarve vastuvõtmise toppama. Erakonna esimees Martin Helme ütles mõned päevad tagasi ERRile, et nad oleksid nõus eelnõuga edasi minema, kui eelarvesse kirjutatakse aktsiisilangetused sisse. Nüüd on plaan siduda lisaeelarve hoopis valitsuse usaldushääletusega, mis tähendab, et obstruktsioonidega seda enam venitada ei õnnestuks.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Võrklaev kinnitas, et praegu on plaan siduda lisaeelarve hääletus valitsuse usaldusega. "Arutame seda koalitsiooninõukogus. Keskerakond on kinnitanud, et nende hääled toetavad valitsust. Loodan, et nii ka on," märkis ta Delfile.

Täna kiitis ka valitsus heaks otsuse siduda lisaeelarve ja sellega seotud kolm seaduse eelnõu riigikogus enne teist lugemist usaldusküsimusega. Valitsus tegi ettepaneku arutada eelnõusid 18. mai istungil.

„Euroopa on viimase 30 aasta kõige tõsisemas julgeolekukriisis ning sõja mõjud puudutavad ka Eestit ja meie inimesi. Lisaeelarvega tugevdame Eesti julgeolekut ning aitame inimestel mitme kriisi koosmõjul tekkivate tagasilöökidega paremini toime tulla. On mõistetamatu, miks EKRE on otsustanud blokeerida Eesti julgeolekut tagava lisaeelarve vastuvõtmist,“ ütles peaminister Kaja Kallas.

Lisaks riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõule sidus valitsus usaldusküsimusega perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu; alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Kui riigikogu ei võta usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu, astub valitsus tagasi.

Võrklaeva sõnutsi pole Reformierakonna suhted Keskerakonnaga halvad. "Ei saa lihtsalt aru, miks vaja järjekordselt sellist asja teha, mis tehakse. Ehk survestada asjaga, millega arutamise oleme kokku leppinud," viitas ta lapsetoetuse küsimusele.

Lastetoetuste eelnõust loe lähemalt siit.