„Ma rääkisin temaga Zoomi kaudu 40 minutit,” ütles paavst eile avaldatud intervjuus Corriere della Serale. „Esimesed 20 minutit luges ta mulle, kaart käes, õigustusi sõjale. Ma kuulasin ja ütlesin talle: ma ei mõista sellest midagi. Vend, me ei ole riigi vaimulikud, me ei saa kasutada poliitika keelt, vaid Jeesuse oma. Patriarh ei saa muutuda Putini altaripoisiks.”

„On kahetsusväärne, et poolteist kuud pärast vestlust patriarh Kirilliga valis paavst Franciscus selle vestluse sisu edasiandmiseks ebakorrektse tonaalsuse. Sellised avaldused aitavad vaevalt kaasa konstruktiivsele dialoogile roomakatoliku ja Vene õigeusu kiriku vahel, mis on eriti vajalik praegusel ajal,” öeldakse Vene õigeusu kiriku avalduses.

Vene õigeusu kirik teatas, et patriarh rääkis 16. märtsil paavstile, et Ukraina konflikt algas juba 2014. aastal Maidani sündmustega Kiievis, mille tulemusena toimus Ukrainas võimuvahetus. Erilist tähelepanu juhtis Kirill sündmustele Odessas, kus Venemaa versiooni järgi toimus venekeelsete inimeste rahumeelne meeleavaldus, kus nõuti õigust oma keelele ja kultuurile. Seda meeleavaldust ründasid Vene narratiivi järgi kaigastega natsigrupeeringud. Meeleavaldajad põgenesid väidetavalt ametiühingute majja, mis blokeeriti ja süüdati ning palju inimesi hukkus.

„Edasi meenutas patriarh Kirill seda, et Nõukogude epohhi languse ajal sai Venemaa kinnituse, et NATO ei liigu ühtki tolli idasuunas. Seda lubadust aga murti ja NATO koosseisu läksid isegi endised Nõukogude Balti vabariigid. Selle tulemusena kujunes kõige ohtlikum olukord: NATO piirid kulgevad 130 kilomeetri kaugusel Peterburist, raketi lennuaeg on ainult mõni minut. Juhul, kui NATO-sse oleks võetud Ukraina, oleks lennuaeg Moskvani samuti olnud mõni minut. Venemaa ei saanud ega saa seda kuidagi omale lubada,” vahendab Interfax Vene õigeusu kiriku selgitust.

Jaga
Kommentaarid