Moldova president Maia Sandu oma riigi Rumeeniaga ühendamise ideest: kui rahvas tahab, siis see juhtub

Moldovas kasvavad pinged: Transnistria on keelanud sõjaealistel meestel piirkonnast lahkumise.

Täna teatas Bulgaaria välisministeerium, et nende Moldovas viibivad kodanikud peaksid halveneva julgeolekuolukorra tõttu esimesel võimalusel riigist lahkuma. Tegemist on esimese riigiga, kes sellise hoiatuse väljastab.

Moldova asepeaministri Nicu Popescu sõnul on tema riik silmitsi väga ohtliku ajaga. Riigiinstitutsioonid on seatud kõrgesse reageerimisvalmiduse astmesse. "Meie analüüsid näitavad, et pinged meie regiooni erinevate jõudude vahel, kes soovivad olukorda destabiliseerida, muudavad Transnistria piirkonna haavatavaks ning tekitavad Moldova jaoks riski," ütles Popescu ajakirjanikele.

Kohalikus telesaates esinenud riigi president Maia Sandult küsiti, kas tema riik, kus kolmveerand elanikest räägivad emakeelena rumeenia keelt, peaks kaaluma Rumeeniaga ühinemist. "Ühinemine on miski, mille üle kodanikud saavad otsustada. Me oleme demokraatlik riik ning selliseid otsuseid saavad teha vaid kodanikud demokraatlikul teel," vastas Sandu. Sama lausus ta ka võimaliku NATO-ga ühinemise kohta. Senises Moldova ajaloos ei ole NATO-ga ühinemise võimalust kaalutud kaugeltki nii tõsiselt, kui näiteks Ukrainas ja Gruusias. Riigi sõjaväe isikkoosseis on väike ning kaitsevõime kehv.

Rumeenias ei ole Moldovaga ühinemise vastu seni suurt entusiasmi tuntud. Hiljutise küsitluse kohaselt toetab seda otsesõnu vaid 11 protsenti riigi elanikest. Samas vastas 42 protsenti: "Praegu ei ole õige aeg". Ühinemise vastu oli 33 protsenti ning 14 protsenti ei osanud vastata.

Transnistria loodi ühinemishirmu ettekäändel

Suuresti Dnestri jõest ida poole jääv Transnistria pole terve Moldova 30-aastase iseseisvuse jooksul keskvõimu kontrolli all olnud. Moldova ühinemine Rumeeniaga oli Nõukogude Liidu lagunemise ajal päevakorral. Venemeelsed jõud saavutasid pseudovabariigi väljakuulutamisega olukorra, kus selle liitmine Rumeeniaga oleks keeruline, eriti pärast viimase ühinemist Euroopa Liidu ja NATO-ga. Tegemist on analoogse olukorraga, nagu Gruusias ja Ukrainas, kus Venemaa poolt või tema toetusel osaliselt okupeeritud territoorium raskendab oluliselt nende riikide võimalikku lõimimist Lääne struktuuridega.