Inimõiguste kaitse ja demokraatia edendamisega tegelev Euroopa Nõukogu reageeris Venemaa agressioonile Ukraina vastu esialgu ehk kõige kiiremini ja otsustavalt. Ei saa olla kohta sellises organisatsioonis Putini agressorrežiimile ja Venemaa heideti pikema jututa ning kiiresti Euroopa Nõukogust välja. Kuid sabad jäid n-ö ukse vahele – mis saab edasi Vene kodanike kohtuasjadest Euroopa inimõiguste kohtus? Kas Vene kodanikest ametnikud saavad edasi töötada Euroopa Nõukogu struktuurides? Eesti suursaadik Strasbourgis asuva Euroopa Nõukogu juures Rasmus Lumi rääkis Delfi „Erisaates“, mis küsimused vajavad lahendamist nüüd. Samuti sellest, kuidas Euroopa Nõukogu saab Ukrainat aidata ja sõja laiemate mõjudega tegeleda. Saatejuht on Raimo Poom.

1x

Suursaadik Rasmus Lumi nentis algatuseks, et tõepoolest oli Euroopa Nõukogu reaktsioon Venemaa kiire väljaviskamisega alustatud sõja pärast väga otsustav. Kuid see jättis tema sõnul ka palju asju veel lahendada.

„Tegeleme veel mõnda aega Venemaa lahkumise või väljaviskamise tagajärgedega,“ nentis suursaadik.

„Mis edasi saab? Tõepoolest paljud küsimused, mis Venemaa Euroopa Nõukogus osalemise ajal olid keerulised ja probleemsed, ei kao iseenesest kuhugi, kuid saavad hoopis teistsuguse lähenemisnurga. Nüüd peavad 46 Euroopa Nõukogu liikmeks jäänud riiki otsustama, milliste asjadega ja kuidas täpselt edasi minna.“

Lumi sõnul võtab Venemaa lahkumise nüansside ja detailidega tegelemine veel tükk aega. „Sest on palju erinevaid õigusinstrumente ja Euroopa Nõukogu struktuure, kus nad osalevad, mille puhul tuleb veel teha eraldi otsuseid, milliseks Venemaa osalus jääb.“

„Üks kõige suuremaid ja olulisemaid detaile puudutab Euroopa Inimõiguste kohut, kus Venemaa jääb osalema veel kuni 16. septembrini käesoleval aastal. Ja kõik need kaasused, mis sel ajal kohtusse esitatakse, peaksid saama ka kohtu poolt menetletud,“ rääkis Lumi.

Euroopa Inimõiguste kohus oli viimasel ajal peaaegu ainukene koht, kus Venemaa kodanikud said oma poliitiliselt alutatud kohtusüsteemi vastu mingit õigust nõuda. Seal on ju olnud väljapaistvaid kaasuseid, kasvõi Navalnõi on käinud ses kohtus mitu korda. Suursaadik seletas, kuidas nende kaasustega nüüd jääb, kas vähemalt teoreetiliselt peab Venemaa sealt tulevate otsustega veel arvestama.

„Jah, teoreetiliselt peab Venemaa nende otsustega arvestama. See on koht, kus Venemaa kodanikud on seni saanud ja ilmselt saavad veel mõnda aega edaspidigi mingisugust õigust. Aga vaieldav on see, mis õigus see on ja kui palju seda praktikas rakendatakse. Praktiline pool on midagi hoopis teistsugust.“

Ta tõi näiteid esialgu ebaselgetest detailidest, mis vajavad kohtu puhul täpsustamist. „Siin jääb veel õhku küsimus [nende sündmuste kohta], mis esitatakse kohtusse pärast 16. septembrit 2022. Need sündmused, mis on juba juhtunud enne seda aega, peaksid saama kohtu poolt tõenäoliselt menetletud. Aga eks siin on kohtujuristidel veel kõvasti tööd nende detailide analüüsimisel.“

Saadik tõi välja paradoksi: ühelt poolt on tõesti Vene kodanikud saanud Strasbourgis asuvast kohtust õigust nõuda, kuid teisalt pole Venemaa just kõige tähtsamaid kohtuotsuseid austanud. „Venemaa kodanike jaoks on see võimalus olnud väga tähtis. Suurem osa Venemaa riigi vastu esitatud kaasustest on saanud ka Venemaa poolt praktiliselt täidetud. Aga arvestatav osa on olnud ka täitmata. Ja eelkõige on need olnud kõrgema profiiliga kaasused, poliitilise maiguga kaasused. Kui juba Navalnõi oli mainitud, siis ka siin on kohtuotsus täitmata. Seepärast tekitabki kogu see asi sellised vastuolulised tunded. Ühelt küljest jah, suur osa kodanikest saab sealt õigust. Aga inimõiguste ja õigusriigi seisukohast terviklikuks seda täitmist Venemaa poolt pidada ei saa ja kahtlemata tekitab see küsimuse, mis siis Venemaa osaluse väärtus on,“ rääkis Lumi.
Euroopa Nõukogu Strasbourgis

Rahvusvahelistes organisatsioonides on printsiip, et selle erinevatesse struktuuridesse ja institutsioonidesse värvatakse tööle kõigi liikmesriikide kodanikke. Venemaa visati küll Euroopa Nõukogust välja, kuid Vene kodanikest ametnike saatuse osas on parasjagu peamurdmist. Strasbourgis on neid, kes nõuavad Vene kodanikest ametnike kiiret töölt kõrvaldamist, sest näevad nendegi puhul julgeolekuohtu. Suursaadik Lumi märkis „Erisaates“, et Vene kodanikest ametike saatus on osutunud parajaks pähkliks.

„Rahvusvahelise organisatsiooni administratiivses õigusruumis pole see küsimus sugugi lihtne. Euroopa Nõukogu sekretariaat on sellegipoolest teinud kiireid ja õigeid otsuseid, mis puudutab ajutisi töötajaid. Aga paraku vastavalt personaliregulatsioonidele on Euroopa Nõukogu peasekretäri suveräänne õigus otsustada, kuidas ta mõnedele oma töötajatele ja nende töösuhetele läheneb,“ seletas saadik.

„Jah, siin on erinevaid argumente selle kasuks, et Euroopa Nõukogust lahkunud riigi kodanikud ei peaks enam saama töötada organisatsiooni struktuurides. Aga siin on ka väga palju selliseid nüansse, mis takistavad ühest lähenemist võtmast. Näiteks see, et paljudel töötajatel on mitmed kodakondsused ja see oleks vägagi küsitav. Siin tuleb läbi arutada, et millise kodakondsusega töötajana nad üldse siin tegutsevad. Kuigi see võib pealtnäha olla lihtne ja selge, siis paraku tuleb alati paberitesse sisse vaadata,“ rääkis Lumi ja lisas, et küllap on lahenduseks võimalused olemas, kuid see protsess on pisut aeganõudev. „Ja kuna see protsess on alles noor, siis tuleb ilmselt aega võtta, et kõike seda korrektselt teha.“

Saate teises pooles on juttu sellest, kuidas Euroopa Nõukogu saab aidata sõja surve all olevat Ukrainat ja temaga piirnevaid riike, kes peavad tegelema suure hulga põgenikega. Aga samuti sellest, mida Eesti teeb selles peamiselt inimõiguste ja demokraatia küsimustega tegelevas riikide ühenduses.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid