Nõukogu valis üksmeelselt ERR-i juhiks tagasi Erik Roose
(82)
Kui alguses soovis ERR-i nõukogu esimees Rein Veidemann juhikonkursi ära jätta ning Erik Roose kohe teiseks ametiajaks kinnitada, siis nii rahvusringhäälingu majast seest kui ka väljast avaldatud pahameele tulemusena toimus siiski lühikese etteteatamisega konkurss.
Ametisse jäämiseks oli Erik Roosel vaja pälvida Eesti rahvusringhäälingu nõukogu kahekolmandikuline enamus ehk 6 häält 9-st. Roose sai salajasel hääletusel 9 häält ning tema vastu lõppvooru pääsenud Mart Luik ja Merit Kopli jäid toetuseta.
Hääletuspäeva eelsel nädalal Delfiga vestelnud nõukogu liikmed ei olnud kindlad, kas juht saab ikka valitud. Kahekolmandikuline enamus on kõrge lävend. Seda tõestab viis aastat tagasi toimunud valimine, kus esialgu ei saanud ükski kandidaat vajalikku häältesaaki. Toona sai Allar Tankler neli, Mart Luik kolm ning Erik Roose vaid kaks häält, ent kuna ei Tankleril ega Luigel polnud lootust saada hääli kokku, valiti Roose konsensusliku kompromisskandidaadina.
Kuigi seekord sai Roose kõigi nõukogu liikmete hääled kohe kätte, ei tähenda see, justkui olnuks tema vastu lõppvooru pääsenud kandidaadid sisulise konkurentsivõimeta. "Ei olnud kindlasti," ütles Veidemann. Samas tunnistas üks nõukogu liige enne hääletust, et oli kaks realistlikku tulemust – kas Roose võit või konkursi luhtumine. Vaatamata mitmete nõukogu liikmete sümpaatiale mitmeid meediaorganisatsioone juhtinud Mart Luige suhtes polnud tal lootust kuut häält kokku saada. Merit Kopli oli küll pikalt Postimehe peatoimetaja, ent teda peeti lõppvoorus autsaideriks.
Konkurss "par exellence"
"Kandidaadid olid erinevates kanalites esinenud, nii et see oli tõepoolest avalik konkurss par excellence," lausus Veidemann, kelle hinanngul on rahvusringhääling olnud viimasel viiel aastal hästi hoitud. Tema sõnul tagas Roose võidu soov stabiilsuse järele. "Kuigi uus luud võib pühkida paremini, vajaks ta sisseelamist," sõnas nõukogu esimees ja tõdes, et praeguses erakordselt kriisiderohkes ja turbulentses ajas ei oleks see ERR-ile kui ühiskonna närvivõrgustikule parim lahendus.
Veidemann loodab, et kultuurikomisjonis lõpuks vaikselt liikuma hakanud rahvusringhäälingu seaduse muutmise arutelu saab olema edukas. "Loen seda oma saavutuseks, sest olen seda kogu aeg taotlenud," sõnas nõukogu juht, kes pälvis kultuurikomisjonilt usalduse ka teiseks ametiajaks nõukogu liikmena. Ta rõhutas, er ERR-i seadus vajab tingimata muutmist. Sama nentisid konkursi ajal toimunud aruteludes ka kõik kolm juhikandidaati, kes nentisid, et ainuüksi meedia infotehnoloogiliste arengute tõttu on praegune seadusetekst ajale jalgu jäänud. Näiteks ei ole seal täpsustatud rahvusringhäälingu rolli seoses veebimeediaga. Samas on vahepeal jõudsalt arenenud nii ERR-i internetiportaal kui ka voogedastusplatvorm Jupiter.
