Ukrainlanna varjas end kaks nädalat Butša veresauna eest keldris. „Ma ei tunne end venelaste eest enam kusagil kaitstud."

Ukrainlanna Jana veetis Vene invasiooni esimesed 14 päeva Butšas ja põgenes sealt siis, kui linn oli veel Vene vägede käes. 23-aastane naine on nüüd tagasi sünnikohas Tšerkassõ oblastis, mida sõda veel otseselt puudutanud ei ole. Delfile antud intervjuus tunnistas ta siiski, et ohutunne pole läbielatu ja nähtu tõttu kuhugi kadunud.

Kui Janalt küsida, kas Kiievi eeslinnas Butšas elas palju noori peresid, asendub nõrk naeratus tema näol valugrimassiga ja korraks tulevad pisarad silma. Naine räägib linnast siiani olevikuvormi kasutades. „Butša on lastega perede jaoks suurepärane koht,” ütleb Jana. „Korterid on seal mitu korda odavamad kui Kiievis, rohelust on rohkem, autosid ja liiklust vähem. Minu rajoonis elasid ainult noored lastega pered.”

Jana on sündinud Kesk-Ukrainas ja kolis Kiievisse paar aastat tagasi, olles enne seda õppinud Lvivi ülikoolis. Pealinnas kohtus ta oma mehe Svjatoslaviga, kes on okupeeritud Donbassist pärit pagulane. Butšasse kolisid nad alles mõne kuu eest. Kümme aastat tagasi kerkinud uuselamurajoonis niitude ja ehitusplatside keskel elas ka tema mehevend koos abikaasaga.

Paigale jääda tundus ohutum

Butša elanike tavaline elurütm peatus 24. veebruari varahommikul.