“Küll mitte kõigis lõikudes ühe intensiivsusega, aga jätkuvalt proovitakse eri piirkondadaes tungida läbi Ukraina kaitseliinide,” rääkis Grosberg reedel kaitseministeeriumi pressikonverentsil. “Sisuliselt kogu rinde ulatuses.”

Ukraina kaitseliinid aga peavad. Enamgi, ukrainlased on korraldanud mitmeid vastupealetunge, seda eeskätt Harkivi piirkonnas. “Pigem küll kohaliku taktikalise eesmärgiga, mis sõja kulgu või oluliste lahingute käiku suuri muutusi toonud pole,” rääkis Grosberg. “Selleks, et läbi lõigata Venemaa logistilise järelveo võimalused, oleks vaja neid operatsioone seal laiendada.”

Sõjategevuse taustal jätkub Vene Föderatsiooni üksuste ümberpaigutamine Ida-Ukrainas. Ümber mängitakse nii Põhja-Ukrainas konfliktis olnud üksusi kui Venemaalt saabuvaid järeljõude.

Venemaa üksused on ka Izjumist lõunasse jäävas piirkonnas viinud läbi rünnakuid, hõivanud veidi territooriumi. Izumist liigutakse lõunasse, Krematorski ja Slovjanski piirkonda. “Need on kaks väga olulist asula, nii logistiliselt kui ka siis juhtimiselemendi poolest, kuna seal on ukraina üksuste staabid,” rääkis Grosberg.

Izjumist liiguvad Vene näed ka läände. Grosbergi sõnul on neil plaan haarata piirkonnas olevad Ukraina üksused ja moodustada väline kordon, et põhjast ja läänest poleks võimalik ukrainlastel üksusi juurde tuua.

Peamiselt ongi lahingud keskendunud Grosbergi sõnul Sovjanski ja Krematorski asulate hõivamisele. Venelased jõudsid ka olulise maastikupunktini, Sjeverodonetski linna piiridele. Lahingud käivad nii Sjeverodonetskis kui Rubižnes, täielikku kontrolli asulate üle saavutatud pole. Mõlemad asulad on Grosbergi sõnul jällegi olulised logistilised punktid, kuivõrd sinna suubub palju raudteid.

Mis peitub Putini käsu taga?

Grosberg rääkis pressikonverentsil ka Venemaa presidendi Vladimir Putini eilsest käsust kaitseminister Sergei Šoigule lõpetada tormijooks Mariupolis asuvale Azovstali tehasele, kus ukrainlaste üksused on kaitsele barrikadeerunud.

“Hindame, et isegi juhul kui maaväe- jalaväe üksustes ei ürita tungida tehase territooriumile, siis samasugune kaugtule löök jätkub,” rääkis Grosberg. “Pigem võiks eeldada, et tegemist oli Venemaale sisse mõeldud kommunikatsiooniga, et kindlustada esimese võidu suurejoonelisem tähistamine, juhuks kui Ida-Ukraina territooriumil ei peaks kulgema asjad nii nagu plaan ette näeb.”

Grosberg rõhutas, et läbi öö korraldas Venemaa siiski nii kaugtulerünnakuid kui ka õhurünnakuid tehase territooriumile.

Mariupoli olukorda kirjeldades nentis Grosberg, et rannikulinnas toimuv on teise maailmasõja Leningradi blokaadiga sarnane. “Linn on ümber piiratud kõigist külgedest. Mis edasi saab, seda on raske hinnata,” rääkis Grosberg. “Olen korduvalt öelnud, et linnalahingud on äärmiselt keerukad, Azovstali territooriumi on veel omakorda keerukam võtta.”

Grosbergi sõnul võib Venemaa osa Mariupolis paiknevaid üksusi - praegu on neid ligi 12 pataljoni taktikalise grupi jagu - küll põhja paisata, kuid piiramisrõngast Venemaa lõdvendama ei hakka. Kokkuvõtvalt: olukorra kiiret leevenemist Mariupolis loota pole.

Grosberg rääkis, et praegu üritab luurekeskus jälile jõuda, kui hästi president Putini käsku Mariupolis täidetakse. “Ja et kas see käsk oli päris või oli tegemist show'ga,” lisas ta. “Paraku on Vene Föderatsioonis nii, et kartma peab seda hetke, kui öeldakse, et midagi ei tehta või antakse käsk midagi mitte teha.”

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid