Rünnakute sihtmärgiks olid muu hulgas eesti.ee, id.ee, politsei.ee, vm.ee, president.ee veebid, lisaks prooviti häirida ka teiste riigiga seotud organisatsioonide veebilehtede tööd.

CERT-EE juhataja Tõnu Tammeri sõnul proovisid ründajad ummistusrünnakutega veebilehti maha joosta ja seeläbi ebamugavusi tekitada. „Rünnetel ja rünnakukatsetel oli väikene mõju – nende tõttu oli mõne portaali külastamine lühiajaliselt häiritud. On tõenäoline, et ründajad tahtsid näidata, kuidas nad suudavad Eestis toimuva rahvusvahelise küberõppuse Locked Shieldsi ajal siinseid inimesi häirida. Praegused rünnakud olid aga väikese mõjuga,“ ütles Tammer.

Ta lisas, et RIA jätkab partneritega suhtlust ja olukorra jälgimist ning on valmis küberintsidente lahendama, kui selleks vajadus tekib. „Eesti ainulaadne e-riigi maine, tugevad välispoliitilised seisukohad ja Venemaa sõja selge hukkamõist teevad meist sihtmärgi küberründajatele. Oleme sellega arvestanud ning valmis sündmustele alati reageerima,“ sõnas Tammer.

RIA jätkab küberrünnakute analüüsimist ning annab vajadusel järelduste põhjal partneritele ja avalikkusele värsket infot.

Äsja valitsuse poolt kinnitatud lisaeelarve võimaldab RIA-l võtta kasutusele ummistusründeid hajutavaid meetmeid, mis vähendavad sääraste rünnakute mõju riigiasutuste veebilehtedele.