"Kolmapäeval on teine lugemine, neljapäeval kolmas," selgitas ta lähemalt. "Komisjon viis eile mõned muudatused sisse, aga põhimõte jäi samaks."

See tähendab, et karistatakse nii neid, kes lähevad (või on läinud) agressori poolele sõtta kui ka neid, kes avalikus ruumis sõjakuritegu, genotsiidi, agressiooniakti või inimsusevastast kuritegu sümbolitega toetavad või õigustavad.

Pevkur väljendas usku, et eelnõu läheb läbi. "Kõik fraktsioonid on andnud küll märku, et toetavad," sõnas ta.

Siseminister Kristian Jaani usub, et kui läheb plaanipäraselt ning sel nädalal vastav eelnõu ka vastu võetakse, antakse sellega politseile 9. mai perspektiivis piisav aeg ettevalmistusteks.

"Politseinikel tuleb see uus norm selgeks teha," ütles ta. "Tuleb läbi käia põhjalikud seletuskirjad; juristid peavad hindama ja mõtlema, kuidas seadust praktikas rakendada."

Jaani sõnutsi on tal enesekindlus olemas, et politsei uut sorti väljakutsega hakkama saab. "Politsei on meil tubli," ütles ta lõpetuseks.

Taustast

Justiitsminister Maris Lauri tutvustas viis päeva tagasi riigikogule esimesel lugemisel eelnõud, millega muutub väärteona karistatavaks agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisel kasutatud sümboli avalik eksponeerimine.

EKRE ja Isamaa eestvedamisel tuli algsest tekstist jätta välja vaenuliku sõnakasutuse piiramine.

„On kahetsusväärne, et riigikogus ei leidnud praegu toetust vaenulik sõnakasutuse piiramine,“ sõnas minister toona. „Vaenulik sõna käib alati enne ja tihtipeale koos vaenuliku sümboliga ning kurja sõnaga võib teha rohkem halba kui sümboliga."

Kindlaid sümboleid eelnõus ette ei loetleta - seda põhjusel, et sümboli ohtlikkus tuleneb kontekstist.

Esimest korda käsitletakse eelnõus avaliku ruumi all ka internetikeskkonda. Vaenuliku sümboolika kasutamise eest nähakse ette rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest, juriidilise isiku puhul on eelnõu järgi trahvi suuruseks kuni 32 000 eurot.

Jaga
Kommentaarid