"Mul on üks poeg arst, suhtlen arstidega. Arstid ütlevad, et see tervishoiupilt on kohutav. HIV tuleb tagasi. Ukrainast tassitakse meile sisse nakkushaigusi, mille kohta me oleme arvanud, et neid Eestis enam ei saa kunagi olla," rääkis Helme kolmapäeval riigikogu kõnepuldis. "Ei, nad tulevad meile tagasi, sest kümned tuhanded inimesed tulevad ja toovad nad meile siia."

Perearstide Seltsi juht doktor Le Vallikivi hindas Helme ütlust “epidemioloogiliste andmete emotsionaalseks ja meelevaldseks tõlgendamiseks”.

HIV-i stigmatiseerimine on nii üleeilne päev, kui olla saab.
Le Vallikivi

Mis puudutab poliitiku väidet, justkui oleks arstide seas levimas jutt ukrainlaste seas ilmnenud kõrgest HIV-nakkuse protsendist, lükkab Vallikivi selle ümber. “Arstid pole seda kindlasti sellisel kujul öelnud,” sõnas ta.

Üleüldse peab Vallikivi HI-viiruse teematõstatust ebakohaseks.

“HIV-i stigmatiseerimine on nii üleeilne päev, kui olla saab,” märkis perearst. “See on tänasel päeval väga hästi kontrolli all olev krooniline haigus, mille õigeaegsel märkamisel ja ravimisel on see ikkagi praktiliselt levimatu ning ei mõjuta inimese tavalist elukvaliteeti vähimalgi määral.”

Prostitutsiooni külgepookimine HIV-ga seotud ütlustele ei tee samuti tema silmis Helmele au.

“Ammu-ammu-ammu pole HIV enam prostitutsioonis ja/või homoseksuaalide ja/või süstivate narkomaanide vahel leviv haigus,” selgitas Vallikivi. “Tänapäeval räägime HIV-ist ka täiesti tavaliste kesk- ja vanemaealiste Eesti pereemade ja - isade puhul.”

"Õhust võetud"

Ka Toivo Maimets ei pea Helme väljaütlemist õigeks.

"Kodanikuna olen absoluutselt tauniv ja negatiivne selliste ütlemiste suhtes," sõnas ta Delfile. "See on õhust võetud seisukoht."

Haigused, mida leiame Eestist, on Maimetsa sõnutsi samaviisi olemas ka Ukrainas. Et sõjapõgenike massiline ränne mööda Euroopat peaks nakatumiste pilti suures plaanis muutma, ta ei usu - piirid olid lahti ennegi.

"Nakkushaigused ei ole maailmast kadunud, see on selge," märkis teadusnõukoja juht. "Igal pool on täpselt üks ja sama asi, mis selle vastu töötab: vaktsiin."

Kuna Eestis on kaitse erinevate nakkushaiguste vastu vaktsiinide toel võrdlemisi kõrge, ei näegi Maimets siinkohal põhjust karta. "Sisulist probleemi ma siin tekkimas ei näe," märkis ta.

Kohalike elanike seas haigestumiste kasvu pole

Terviseametis on täheldatud osade nakkushaiguste esinemissageduse kasvu, kuid praegust olukorda arvestades on see teatavasti ootuspärane. Viimase kuu jooksul on suurenenud näiteks soolenakkuste esinemine.

"Tegemist on olnud sporaadiliste juhtudega ja kõik tuvastatud puhangud on piiritletud ning kohalike elanike seas üldist haigestumise kasvu hetkel ei täheldata," kinnitati terviseametist.

Ukrainlaste valmidus arstiabi paluda ning huvi tervisekontrolle teha on terviseameti hinnangul üsnagi vähene, mis võib suurendada nakkushaiguste leviku riski.

"Üldjuhul aga on tõsiste nakkushaiguste korral sümptomid inimesele rasked ning kui Eestis oleks probleem nakkushaiguste levikuga, siis kasvaks ka arstile pöördumiste arv," sõnati terviseameti poolt.

Hetkel on peamised arstile pöördumise põhjused järgmised:

  • Ärevus (hirm lähedaste heaolu pärast, sõjakoleduste nägemine, teadmatus tuleviku vaates)
  • Külmetushaiguse nähud (köha, nohu, palavik, lihasvalu)
  • Olmetraumad (kriimustused, kukkumised, muljumised)
  • Retseptid (akuutsed mured, krooniliste haiguste kontrolli all hoidmine)
  • Rasedus (kuhu minna regulaarsele kontrollile)
  • Kroonilised haigused, mis on ägestunud (sealhulgas ennekõike vererõhuprobleemid)
  • Mõned püsiravid, mis on katkenud ja vajavad jätkamist (näiteks dialüüs, vähiravi)

Hospitaliseeritud on sõjapõgenikest väheseid. Kokku on vajanud siiani vastuvõtupunktides põgenikest meditsiinilist abi ca 10%.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid