„Ainult Venemaa kaotus sõjas toob Euroopasse tagasi rahu. Sest Euroopa julgeolek on lahutamatult seotud Ukrainaga. Lääneriikidel on vaja teha rohkem, et aidata Venemaa agressiooni ohvriks langenud Ukrainat. Seda peab tegema kiiresti. Vene väed peab kõikjal tagasi tõrjuma, nagu seda on tehtud juba Kiievi ümbruses. Ukraina vajab raskerelvastust nii maal, õhul kui merel võitlusvõime tõstmiseks,“ sõnas president Karis.

President Karis rõhutas, et Ukraina vajab kõigi abi praegu rohkem kui kunagi varem, eelkõige kiiret sõjalist abi. „Ukraina ja lääneriigid tegid kõik endast oleneva, et diplomaatia ja dialoogi abil seda kohutavat sõda vältida. President Putin aga otsustas alustada sõda ja nüüd kõnelevad kahjuks relvad. Nüüd on tee rahuni võimalik ainult läbi lahinguväljal saavutatud edu,” sõnas riigipea.

„Eesti on Ukrainale andnud sõjalist abi juba kolmandiku meie aastase kaitse-eelarve ulatuses,” ütles president Karis. „Lisaks oleme paljude mõtte- ja teokaaslastega lääneriikide selgete, täpsete ja mõjuvate majandussanktsioonide kehtestamise häälekad toetajad. Venemaa on selle sõja ainus süüdlane ning seni kehtestatud ja neile järgnevad sanktsioonid peavad aitama agressorit peatada,“ sõnas riigipea. Kohtumisel rõhutati ka Venemaa energiakandjate, eeskätt nafta viivitamatult sanktsioonide alla seadmise vajadust.

Viis presidenti arutasid kohtumisel, kuidas võimaldada Ukraina teravilja ja muu kauba eksporti Poola ja Balti riikide kaudu, kuna juurdepääs kaubandusteedele on merelt blokeeritud.

President Karis kinnitas, et Eesti on valmis saatma Ukraina prokuratuurile ja Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule appi eksperte, et toetada Venemaa sõjakuritegude uurimist. „Tapmine ja piinamine, ebaseaduslike relvade kasutamine ei jää karistamata. Vene vägede poolt Ukrainas toime pandud sõjakuritegusid tuleb uurida põhjalikult ja lõpuni. Kõik nende õuduste planeerimise ja toimepanemisega seotud isikud, peavad astuma kohtu ette,“ rõhutas president Karis.

„Ukraina inimesed on näidanud üles imetlusväärset julgust ja vaprust Vene armee julmustele vastu seistes. Ukraina on riik, mis tahab olla vaba, tal on õigus olla vaba ja Ukraina koht on Euroopa perekonnas,“ rõhutas president Karis. „Ma räägin Eesti inimeste nimel, kui ütlen, et me tunneme sügavat õudust kuritegude pärast, mida agressor on teinud ja teeb Ukraina rahva vastu. Me jagame Ukraina rahva valu, mis murrab hinge ja südant,“ sõnas Eesti riigipea. „Me näeme, kuidas 21. sajandi Venemaa eesmärk on hävitada Ukraina riik ja Ukraina rahvas. Leiname iga selles sõjas kaotatud elu, iga hävitatud kodu, oleme toeks igale Ukrainast vägivalla ja purustuste eest pagenud sõjapõgenikule,“ lisas Eesti riigipea.

Rääkides rahvusvahelisest toetusest, kinnitas Eesti riigipea, et Ukrainal, kes võitleb oma riigi ja rahva kestmise eest, on palju sõpru. „Me näeme, kuidas Venemaa sõda Ukraina vastu on pannud järjest riike enda seniseid vaateid ümber hindama, on liitnud demokraatlikud maad Ukrainat toetavaks tugevaks ühisrindeks. See sõprus on palju väärt ja vajab hoidmist,“ ütles president Karis.

Eesti riigipea on Ukrainas koos Poola presidendi Andrzej Duda, Leedu presidendi Gitanas Nausėda ja Läti presidendi Egils Levitsiga. Balti riikide ja Poola presidendid kohtusid koos Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõiga ning külastasid ühes peaminister Denõs Šmõhaliga Vene sõjaväe poolt purustatud Borodjanka linna.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid