Aprilli algusest on piirangud kadunud. Ööelu saab nautida kasvõi hommikuni, maski ka enam kandma ei pea. Kuidas on see mõjutanud koroonaviiruse levikut?

Me näeme, et haigestumine, eriti vanemaealiste seas, on küll langustrendis, kuid on natuke aeglustunud. Haiglaravil viibivate patsientide arv võiks langeda palju kiiremini kui praegu. Haiglaravi vajadus on viimased kaks nädalat olnud stabiilne, isegi kerges kasvutrendis. Siia hulka tuleb arvestada ka haiglasisesed nakatumised.

1x

Seoses sellega, et omikrontüvi on siin natuke muteerunud, vahetunud välja pisut kiiremini leviva tüve vastu, siis näeme, et haigestumise kiirus ei lange nii kiiresti, kui me tahaks. Kui oleks olnud piirangud paigas ja tüvi ei oleks teise vastu vahetunud, oleksime võib-olla täna juba rohelises staadiumis. Praegu oleme jätkuvalt kõrge ja keskmise vahepeal, pendeldame siin üles-alla.
Tahaks haiglaravi koormuse kiiresti alla saada. Üldvaates liigume õiges suunas. Haigestumine jätkuvalt langeb, selles mõttes ma ei muretse.

Kas usute, et haiglakoormus läheb ka edaspidi alla? Piiranguid enne suve ilmselt enam tagasi ei panda.

Ega ma väga ei arvagi, et haiglaravi peaks suvel märkimisväärselt kasvavama. Taustahaigestumisega peame arvestama, kuid siiani ei ole see ühelgi suvel väga kasvanud. Kui haigestumine on madal, siis saame puhanguid kontrollida juba paremini ja aidata ka terviseameti poolt nakatumise levikut vältida.

Küll aga peame valmis olema, et sügisel hakkab taas haiglaravi vajadus kasvama. See on paratamatu. Meil on üsna märkimisväärne osa vanemaealisi veel vaktsineerimata ja ilma immuunkaitseta. Sellest möödapääsu ei ole, kui me just ei saa neid inimesi veenda, et immuunkaitse on vajalik. Vaktsineerimine ei takista nakatumist, aga takistab seda, et me ei haigestu raskelt ega satu haiglasse.

Kui suur mure on viiruse n-ö varjatud leviku pärast? Paljudel isegi ei teki sümptomeid, testimas ka enam kõik ei käi, isegi kui sümptomid tekivad.

Varjatud levikuga oleme arvestanud juba viimased pool aastat. See on loomulik osa viiruselevikust. Kui me ei jõua enam üksikuid juhte taga ajada ja nakkusahelaid kokku viia, siis peamegi arvestama varjatud levikuga. Kui testide seas on positiivsete testide osakaal 30, vahel isegi 60 protsenti, siis võimegi arvata, et suurem osa levikust on varjatud.

Selles suhtes ei näe probleemi, kui inimestel on kerged sümptomid ja nad saavad kiiresti terveks. Me soovime, et inimesed, kellel tekivad mis iganes sümptomid, veenduksid, et nad ei oleks nakkusohtlikud.

Nakkusohtlik periood on kuskil 7 kuni 9 päeva. Kui on vähegi nakatumise kahtlus, teha antigeeni kiirtest, võtta haigusleht, püsida kodus 10 päeva. Eks paratamatult tekib varjatud levik, kui inimesed ei püsi isolatsioonis ja haigus levib ning jõuab vanemaealisteni. See on osa protsessist.
Me siiski liigume tavapärase külmetushaiguse käsitluse suunas.

Ühendkuningriigis on levimas uus koroonatüvi omikron XE. Mida on sellest teada? Kui suurt ohtu see meile kujutada võib?

Hetkel me ei tea temast väga midagi. Tõepoolest, ta levib. Tavaliselt hakkavadki uued tüved levima neis riikides, kus on kõrge turism, nagu näiteks Itaalias, Inglismaa, Saksamaal jm. Riikidesse, kus turismi väga ei ole, nagu näiteks Eestis, tulevad uued tüved pisut aeglasemalt.

Kuna tegemist on niivõrd uue tüvega, siis selle raskusastme ja sümptomite kohta ei osata veel midagi öelda. Esialgsed hinnangud väga tõsisena seda ei määratle.

Ütlesite, et sügisel ilmselt haiglaravi koormus tõuseb. Kuidas saame sügiseks valmistuda? Kas ja kes peaks tegema neljandaid vaktsiinidoose?

Neljandatest doosidest väga infot ei ole. Pole tulnud Euroopa ravimiametist selle kohta soovitust ja Eesti immunoprofülaktika komisjon ei ole neljandate dooside küsimust arutanud. Ekspertide tasemel mõttepõrgatused käivad. Kirjutatakse artikleid ja arvamuslugusid.

Ilmselt peaksid vanemaealised ja riskirühma kuuluvad inimesed selle sügise poole ära tegema, kui doosist on kõige rohkem kasu. September ja oktoober oleks mõistlik aeg – see on viiruste hooaja algus, kui kollektiivne haigestumine hakkab kasvama.

Kindlasti peaks vaktsineerima need, kes ei ole veel üldse vaktsineerinud.

Kui optimistlikud te olete, et seni vaktsineerimata või ainult ühe doosiga vaktsineeritud inimeste hõlmatust kasvatada?

Ega ma ülemäära optimistlik ei ole, kui ei tule just paradigma muudatust selles lähenemises, mida me kasutame.

Olen jälginud kõrvalt vaktsineerimise korraldust, seni on strateegia olnud üsna sarnane olnud. Peame arvestama, et need, kes ei ole tänaseks vaktsineeritud, ei ole seda teinud eri põhjustel. Neile lähenemine peab olema individuaalne või põhjuse-spetsiifiline. S.t, teadma, miks ta ei ole vaktsineeritud ja valima vastava lähenemistee, kuidas inimest veenda, temaga rääkida. Ma arvan, et öeldes lihtsalt, et nüüd on vaja vaktsineerida, tõenäoliselt enam ei tööta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid