Küsitluste järgi on nendeks kandidaatideks kõige tõenäolisemalt ametisolev president Emmanuel Macron ja parempopulistliku Rahvusrinde juhtMarine Le Pen.

Politico koostatud küsitluste keskmise järgi toetab Macroni avavoorus keskeltläbi 26% küsitletutest ja Le Peni 23%. Ka teises voorus kisub kahe kandidaadi toetus üsna tasavägiseks, ehkki seni näitavad kõik küsitlused edu Macronile. Presidendi toetust aitas ajutiselt tõsta Venemaa invasioon Ukrainas ja rahva toetus presidendi (prantslaste arvates) otsustavale poliitikale Venemaa suhtes, ent nüüdseks on Macroni populaarsus tagasi sõjaeelsel tasemel. Ukraina teema valimistel kasutamist raskendab ka asjaolu, et varem Vladimir Putinit kiitnud Le Pen on end temast distantseerinud ja sõja hukka mõistnud.

Kõige parem võimalus valimistel „musta hobust” mängida on vasakpopulistlikul kandidaadil Jean-Luc Mélenchonil, kelle populaarsus on viimase kuuga tõusnud kümnelt protsendilt umbes 17%-le.

Üllatusi võib juhtuda, aga pigem ei juhtu

Macroni tulemuse kahjuks räägib ekspertide sõnul madal valimisaktiivsus, mis jätab paljud tema varasemad toetajad koju. Lõuna paiku oli valima jõudnud veidi üle 25% valijatest, mida on kolme protsendipunkti võrra vähem kui 2017. aastal. Pole välistatud, et madal aktiivsus maksab kätte ka Le Penile, kui Mélenchoni valijad peaksid tema omadega võrreldes massiliselt valima tulema. Seda eriti juhul, kui piisavalt suur osa Le Peni võimalikke toetajaid otsustab hääletada äärmuslikuma parempopulisti Éric Zemmouri poolt. Väga tõenäoliseks sellist tulemust ei peeta, kuid üllatused pole välistatud. Võimalik oleks ka selline üllatustulemus, kus Le Penil õnnestub avavoorus koguda Macronist rohkem hääli.