Eesti võib Vene suursaadiku siiski riigist välja saata. Välisminister: ükski samm ei tundu praegu liiga suur

Eesti otsustab lähiajal, kas saadab välja Vene suursaadiku.

Välisminister Eva-Maria Liimets teatas, et diplomaatilistele suhetele Venemaaga tuleb anda uus hinnang. Tema sõnul on terve demokraatliku maailma kohustus Vene vägede Ukrainas toime pandud koletud teod kõige valjemal viisil hukka mõista.

Välisministeerium kutsus esmaspäeval – juba mitmendat korda sõja vältel – välja Venemaa suursaadiku Eestis. "Nõudsime Venemaalt nende vägede sõja- ja inimsusevastaste kuritegude lõpetamist ning Ukrainast lahkumist," selgitas Liimets.

Tema sõnul ei pruugi Eesti sel korral siiski pelgalt hukkamõistuga piirduda. "Lähiajal otsustame ka selle, kuidas Venemaa sõjakuriteod mõjutavad nende diplomaatilist esindatust Eestis," märkis Liimets.

Veel eile teatas välisministeerium, et Vene suursaadikut riigist välja ei saadeta. "Praegusel hetkel Eesti Venemaa suursaadiku väljasaatmist ei plaani," ütles Delfile välisministeeriumi pressiesindaja Liisa Toots. Ta lisas siiski, et "võimalused järgmiste sammude osas hoitakse avatuna".

Välisministri avaldus järgnes Leedu eileõhtusele otsusele sealne Vene suursaadik riigist välja saata. Vilnius sulges ka Vene konsulaadi Klaipedas ja kutsus tagasi oma suursaadiku Moskvas.

Vene suursaatkond Eestis nimetas Kallast valetajaks

Vene suursaatkond Eestis jätkas esmaspäeval laimu levitamist oma Facebooki lehel. Vene Föderatsiooni diplomaatiline esindus kuulutas, et Eesti peaminister Kaja Kallas valetab, kui räägib Vene vägede poolt mõrvatud tsiviilelanikest Irpinis ja Butšas.

Ühtlasi nimetas Vene suursaatkond peaminister Kallast "feikide-armastajaks".

"Kõik "tõendid kuritegudest" ilmnesid alles neljandal päeval, kui [Ukraina] julgeolekuteenistus ja meedia linna jõudsid," väitis saatkond, üritades Venemaad valeväidetega süüst puhtaks pesta.

"Üheski keeles pole vist vastavaid sõnu sellise julmuse kirjeldamiseks, mille kohta Ukrainast päev-päevalt üha enam teateid saame. Raske on ette kujutada seda tavalist Vene sõdurit, kes on võimeline tulistama kaitsetute laste pihta, relva ähvardusel vägistama, piinama või tapma abitus seisundis inimesi," märkis Liimets. "Pildid, videod ja neid ebainimlikke julmusi pealt näinud inimeste ütlused näitavad siiski, et need „tavalised Vene sõdurid“ on olemas."

"Tsiviilisikute tapmine, massimõrvad, hävitamine, küüditamine, piinamine, vägistamine, tagakiusamine ning inimsusevastased kuriteod ja genotsiid Euroopas ei ole enam jälle ainult ajaloolised haavad, vaid ebaõiglane tegelikkus, mis toimub praegu Ukrainas," nentis välisminister.

Tema sõnul tuleb teha kõik meist olenev Vene vägede kuritegude kiireks ja üksikasjalikuks uurimiseks ning vastutavate sõjaväelaste, valitsusametnike ja riigijuhtide karistamiseks. "Olen kutsunud meiega samameelseid riike üles panema õlg alla rahvusvahelise kriminaalkohtu uurimismeeskonnale, et tõendite kogumine ei veniks," ütles Liimets.

Välisminister rõhutas, et meie "kohustus on vaadata kriitiliselt üle kõik oma poliitilised reaktsioonid". Ta märkis, et uus sanktsioonipakett peab olema kaalukas ja panema piduri Venemaale jõudvale Euroopa rahale, sealjuures seni tundlikuks peetud energiasektoris. "Peame saavutama selles kiire konsensuse."

Liimetsa sõnul tuleks Venemaa ühtlasi välja visata ÜRO inimõiguste nõukogust. "Ükski samm Venemaa jaoks sõja hinna tõstmiseks ei tundu praeguses olukorras liiga suur ning iga järgmine sõjaline abisaadetis võib mõne järgmise sarnase julma teo ära hoida," leidis välisminister.