Nädalavahetusel jõudsid kõigi silme ette jõhkrad fotod ja videod Vladimir Putini sõjamasina roimadest Kiievi äärelinnades, kui Ukraina võttis need lahkunud Vene vägede käest üle. Mida me tänaseks seal juhtunust teame? Kuidas ja kas üldse räägib sellest Vene meedia? Kas need kujuteldamatud kuriteod panevad Euroopa Liidu ning maailma demokraatiad lõpuks Putini energiatulusid otsustavalt piirama? Delfi „Erisaate“ stuudios räägivad neist küsimustest Eesti Ekspressi välistoimetaja Indrek Lepik ja Vene Delfi reporter Vitali Bestšastnõi. Saatejuht on Raimo Poom.
1x
00:00

Indrek Lepik kirjeldas kõigepealt, mida me teame praeguseks Kiievi eeslinnades avanenud pildist. „See puudutab eelkõige Butšat ja Irpini, kust venelased üritasid Kiievit rünnata. Seal elas kokku 100 000 inimest, kuid seal on lisaks mitukümmend väiksemat asulat ja küla, mis on nüüd vabastatud. Teame, et juba linna sisse sõites sõna otseses mõttes laibad vedelesid tänava peal. Me teame ka seda, et tegu pole lihtsalt hukkunutega sõjategevuse käigus, vaid konkreetselt hukkamistega – ja ma julgeks öelda, et genotsiidiga –, sest me näeme konkreetselt inimesi, kel on käed selja taha seotud ja lasud kuklas,“ rääkis Lepik.

Ta rõhutas, et venelaste vägivald on olnud kujuteldamatult võigas. „Siin me ei räägi üksnes meestest, kes võiksid olla mingiks ohuks, vaid naistest, vanadest naistest isegi noorukitest, kui mitte lastest. See, mida oleme näinud, on täiesti võigas. Lisaks on nüüd teateid massihaudadest.“

Lepiku sõnul võtab kogupildi selgumine ja dokumenteerimine aega, kardetavasti on pilt veel koledam, kui täna teame. „Seda hakatakse nüüd täpselt dokumenteerima ja selle tarvis ongi nüüd vaja kõik toimuv üles pildistada. Kuid ikkagi juba praegu on selge, et me räägime siin mitmesajast inimesest ja see ulatus saab järgnevate päevade jooksul selgeks. Võib karta küll, et see saab olema veel hullem, kui praegu oleme näinud.“

Kõige jubedam on aga Butša ja Irpini vabastamise järel mõelda nendele aladele, mis on praegu Ukrainas ikka veel Vene okupatsiooni all. „Hullem seejuures on see, et vägistamine ja hukkamine on süsteemne viis, kuidas okupeeritud aladel käitutakse. Meil on veel väga paljusid kohti, kuhu Ukraina väed ei ole veel tagasi jõudnud, asjad võivad olla veel väga hullud,“ lausus Lepik.

Vitali Bestšastnõi rääkis sellest, kuidas Venemaa ja Vene propaganda üritab juhtunut näidata või seda käsitleda. „Väga lihtsalt, kõik see on fake news,“ võttis ta lähenemise kokku. „Venemaa kaitseministeerium väidab, et ajal, mil Butša oli Venemaa kontrolli all, ei saanud ükski inimene vigastada. See on järjekordne provokatsioon. Kõike seda teeb Kiievi režiim ja natsistid.“

Samal ajal aga produtseerib Vene propaganda artikleid, kus põhimõtteliselt öeldakse, et nn denatsifitseerimine just tähendabki seda, mida on nähtud. „Kõik on denatsifitseerimine, kes toetavad Zelenskõid ja Kiievi režiimi, need tuleb tappa,“ rääkis Bestšastnõi. Tänagi ilmus sellekohaseid propaganda-arvamusi.

Kuid Bestšastnõi tõi ka välja, et samal ajal on Kreml hakanud sellist retoorikat osaliselt vältima. „[Putini pressiesindaja] Dmitri Peskov ja Venemaa läbirääkijad Ukrainaga ei räägi enam denatsifitseerimisest ega kasuta neid termineid,“ tõdes ta.

Kui veel eelmise nädala lõpus rääkisid EL-i riigijuhid üpris tagasihoidlikuilt varsti valmivast uuest ehk viiendast sanktsioonipaketist Venemaa vastu, siis fotod ja videod jõledatest sõjaroimadest ja -kuritegudest Kiievi ümbruses on praeguseks selgelt tõuganud läänt kiirustama uue sanktsioonide ringiga. Saate teises pooles räägitaksegi sellest, kas nüüd kõigile nähtavad faktid Venemaa vägede ja Kremli režiimi tegevusest panevad lõpuks liikuma energiasanktsioonid, mis reaalselt hakkaksid Putini eelarvetulusid piirama.

Jaga
Kommentaarid