Soome ajakirjanik ei mõista, miks on aken väga kitsas. Soomes on uksevõrdlust kasutades usutud, et NATO uks on avatud.

„Loodame, et sõda lõpeb juba nädala või kahe pärast, kui kõik võib-olla rahunevad. Siis oleks olukord teistsugune ja soomlased võivad mõelda, et võib-olla nüüd ei ole õige aeg NATO-ga liituda,” ütles Karis.

„Seda on keeruline spekuleerida. Aga minu arusaamise järgi on soomlased praegusel hetkel NATO liikmelisusest väga huvitatud. Ma tean Soome arutelusid NATO üle ja NATO liikmelisuse toetuse kasvust üle 60 protsendi,” lisas Karis.

„Soome on väga hea NATO partner. Partnerluse abil vahetame informatsiooni ja korraldame sõjaväeõppusi. Käisin ühel sellisel märtsi alguses,” rääkis Karis.

Helsingin Sanomat küsis, mida muudaks Eesti seisukohalt see, kui Soome oleks NATO liige.

„Eesti seisukohalt parandaks see olukorda palju,” arvas Karis. „Me ainult ei vahetaks informatsiooni, vaid võiksime koos otsustada, millist sõjavarustust ostame ja milliseid õppusi läbi viime.”

„Olete geograafiliselt väga meie lähedal ja seetõttu on igasugune koostöö väga tähtis,” lisas Karis.

Kuidas peaksid arenema Eesti ja Soome vahelised suhted aastani 2025?

„On kahju, et me ei õpi rohkem teineteise keeli. See peaks olema koolis kohustuslik,” ütles Karis.

Karis väljendas kahetsust, et tema enda soome keele oskus on kadunud.

„Õppisin teie keelt nõukogude ajal Eesti lõunaosas, aga praktika puudumine tegi oma töö,” lausus Karis.

Muus osas on Karis koostöö ulatusega rahul.

„Eelmisel kuul avaldati Soome ja Eesti tuleviku kohta visiooniraport koostöös Soomega (1+1=3) ja see arvatavasti tihendab meie koostööd veelgi,” ütles Karis. „Vastavalt sellele loodan, et meie koostöö süveneb kõigil tasemetel – nii kultuuriliselt, majanduslikult kui teaduslikult. Ja muidugi loodan, et soomlased käiksid tihemini Eestis ja eestlased Soomes.”