„See, miks ma olin väga positiivne ja minu arvates täiesti põhjusega, oli see, et Venemaa liitus 1996. aastal Euroopa Nõukoguga,” ütles Halonen.

Venemaa kiitis tollal heaks Euroopa Nõukogu demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtted. Haloneni sõnul ei julgenud ta Venemaalt nii kiiret arengut pärast Nõukogude Liidu lagunemist oodata.

„Selles mõttes optimism, et nad ka püsivad seal, oli täiesti põhjendatud,” ütles Halonen.

Haloneni sõnul on Venemaa tegevus põhimõtetest lahknenud.

„Nüüd ei ole Venemaa enam Euroopa Nõukogu liige ja arutelud näiteks surmanuhtluse üle on juba alanud,” ütles Halonen.

Halonen ei nõustunud kommenteerima, kas Venemaa president Vladimir Putin on selle ajaga võrreldes, kui tema Soome president oli, muutunud. Halonen oli Soome riigipea aastatel 2000–2012.

„Meil on presidendiks juba üle kümne aasta olnud president Niinistö, tema kindlasti vastab vajaduse korral neile küsimustele, aga ütleksin, et palju vett on merre voolanud,” lausus Halonen.

Halonen ei tahtnud rääkida ka sellest, milliseid tundeid Putini tegevus temas praegu tekitab.

„Endisel presidendil ei tasu analüüsida teiste riikide juhtide iseloomujooni, omadusi või tegevust. Seda ma olen öelnud, et rünnak Ukraina vastu oli vale, see on rahvusvaheliste reeglite vastane ja tekitab erakordset hävingut,” ütles Halonen.

Haloneni sõnul võib Venemaa isoleerimine viia ettearvamatute sündmusteni.

„Me pidasime Nõukogude Liidu lagunemise järel väga tähtsaks, et Venemaad ei isoleeritaks,” juhtis Halonen tähelepanu. „See oli Euroopa Liidu seisukoht, see oli ka USA seisukoht, see oli üldine seisukoht. Olen endiselt seda meelt, et isoleerimine võib olla vaid ajutine.”

Palju on räägitud sellest, kas Soome tegi vea, kui ei astunud NATO-sse samal ajal kui näiteks Balti riigid. Halonen põhjendas oma tollast negatiivset suhtumist ühise arvamusega.

„Meie seisukoht oli siis, mitte ainult minu, vaid meie ja soomlaste seisukoht, et me ei liitu,” ütles Halonen.

Haloneni sõnul olid Balti riigid tollal erinevas olukorras. Väikesed riigid olid olnud Nõukogude Liidu osa ja Haloneni sõnul oli neil ise keeruline usutavat riigikaitset üles ehitada.

„Kolmandaks olid nad Nõukogude Liidu ajal harjunud kollektiivse julgeolekusüsteemiga,” ütles Halonen.

Soome praeguse NATO-arutelu kohta ei tahtnud Halonen seisukohta võtta.

„Kindlasti on meie riigi juhtkond süvenenud ja süveneb sellesse piisavalt pärast seda, kui teatakse soomlaste arvamust,” ütles Halonen.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid