Riigiasutused arutavad, kuidas järgmiseks koroonalaineks valmis olla. Murekoht: vaktsineerimine jäi toppama

Omikronlaine paiskas segi senised arusaamad koroonaviiruse levikust ning omal moel mõjutas see ka vaktsineerimist. Riiklikult seatud vahe-eesmärgid jäid täitmata.

Vaktsineerimise kommunikatsioonijuht Kadri Hansalu rääkis Delfile, et vaktsineerimise rakenduskava eesmärk on käesoleva aasta lõpuks saavutada 12+ elanikkonna esmase vaktsineerimiskuuriga hõlmatus 80 protsenti. Eilse seisuga on see näitaja 72,4 protsenti.

Lisaks seati kolm vahe-eesmärki tähtajaga 31. märts:

Üle 60-aastaste hõlmatus esmase vaktsineerimiskuuriga 80% (28.03: 78,3%).
Üle 18-aastaste hõlmatus tõhustusdoosiga 50% (28.03: 41%).
Üle 60-aastaste hõlmatus tõhustusdoosiga 60% (28.03: 56%).

"Vahe-eesmärkide täitmata jätmisele aitas kindlasti kaasa erakordselt suur COVID-19 haiguspuhang, mis tähendas, et väga paljudel inimestel lükkus vaktsineerimise aeg edasi," nentis Hansalu. "Lisaks loomulikult vähendas riskirühma mitte kuuluvate inimeste soovi ennast vaktsineerida (eriti tõhustusdoosiga) fakt, et omikrontüvi levis ulatuslikult ka vaktsineeritud elanike seas."

Hansalu toonitas, et COVID-19 viirus ei ole kuhugi kadunud ja on üsna kindel, et hiljemalt sügisel lähme vastu uuele lainele. "Selleks koostatakse sotsiaalministeeriumi, riigikantselei ja teadusnõukoja koostöös ette n-ö COVID-19 pikka plaani ehk kuidas korraldada elu ja pakkuda riigi teenuseid haigushooaegadel. Vaktsineerimine on üks teemadest, millele üheskoos pikemat plaani tehakse. Plaani vabariigi valitsusele esitamise tähtaeg on mai algus."

Eestis on koroona vastu vaktsineerimine vabatahtlik ja tasuta. Kas kevad-suvisel perioodil tehakse ka reklaamikampaaniaid, selgub eespool mainitud plaani arutelul. Samuti see, kas seatakse mingeid uusi vahe-eesmärke. "Vaktsineerimise kommunikatsioonis keskendutakse praegu riskirühmadele," märkis Hansalu.