Kooli direktori Veiko Rohunurme sõnul otsustati koolis hakata lisaks Ukrainast tulnud lastele õpetama eesti keelt ka nende vanematele, et nad saaksid mingisugusegi eesti keele oskuse. „Kui kodus vanem ei toeta oma last, siis eesti keele õpe on üsna raske,” põhjendas ta. „Avasime rühma, et nad saaksid samaaegselt eesti keele oskusega edasi liikuda.”

Esimene eesti keele tund Ukraina laste vanematele oli eelmisel neljapäeval ning kohal oli neli lapsevanemat. Tallinna Südalinna kooli nimekirjas on 29 Ukrainast põgenenud last. Direktor Veiko Rohunurme sõnul on enamik lapsevanemaid eesti keele õppest huvitatud, aga mõned on öelnud, et kui nad leiavad töökoha, siis nad ei ole kindlad, kas nad jõuavad eesti keelt õppida. „Aga huvi on,” kinnitas ta.

Rohunurme sõnul on pooled Ukraina laste vanematest öelnud, et nad soovivadki sügisest Eestisse jääda.

Et eesti keel ukrainlastele hästi selgeks saaks, kutsus direktor pensionile läinud õpetaja Edith Asveiti kooli tagasi. „Ta tuli väga hea meelega tagasi. Ta on õpetajana nõudlik, tark ja andis oma tunde väga osavalt ning hakkab samamoodi ka Ukraina lapsi õpetama,” kirjeldas direktor, kelle sõnul läks Asveit vahepeal pensionile perekondlikel põhjustel.

Sõprus eesti ja ukraina tüdruku vahel


Tallinna Südalinna kooli 29-st Ukrainast tulnud lapsest käib kohal 22. Direktori sõnul ei käi osa lapsi koolis kohal, sest nad on 9. klassis ja lõpetavad distantsõppel olles Ukrainas kooli. „Meie juures läbitud periood saab olema väga toetav, kui need lapsed tahavad sügisest päriselt minna Eestis kooli,” lausus direktor ja lisas, et enamik Ukraina lapsi on valinud veeta kogu päeva hommikust õhtuni koolis.

Kas Ukraina lastel on koolis juba sõpru? Direktor Veiko Rohunurm ütles, et esimesed sõprused tekivad keele tasandilt ja seetõttu on vene lapsed olnud aktiivsemad sõbrunejad. „Samas tean üht tüdrukut, kes ei räägi vene keelt ja on suur sõbranna ühe Ukraina tüdrukuga, nii et ma arvan, et siin piire ei ole,” lausus Rohunurm.

Tallinna Südalinna koolis käib ka lapsi, kes räägivad ainult ukraina keelt. Direktor Veiko Rohunurm nentis, et nende õpetamine on keeruline. „Aga siin me kasutame neid lapsi, kes oskavad vene ja ukraina keelt, niimoodi me nendeni jõuamegi. Kui vaja, siis võtame käed appi, võib-olla ka kirjutame paberi peale, mis iganes. Ma arvan, et õpetajad on väga leidlikud, et nendeni jõuda. Lapsed saavad ka kehakeelest väga hästi aru,” teab ta.

Enamik ukrainlasi eestikeelses koolis


Tallinna Südalinna koolis on varem käinud üks Portugali õpilane, kes rääkis ainult portugali keelt. Siis suheldi omavahel Google Translate’i abil ja direktori sõnul said kõik jutud räägitud. Praegu veel Ukraina lastega suheldes selle rakenduse järgi vajadust pole olnud.

Koolis küsiti õpetajate seast, kes on valmis Ukraina põgenikke aitama. „Üle ootuste palju on õpetajaid, kes olid valmis toetama ja lisatööd tegema, vabast ajast aega näpistama. Ükski töö pole tasuta, see saab palgana makstud, aga see on ka väljakutse. Kõigil on hinges see soov kedagi aidata ja toetada. Me ei saa ju teistmoodi sellele sõjale piiri panna.”

Esmaspäevase seisuga on Ukrainast Eestisse jõudnud 8400 alaealist, kellest 40% on lasteaiaealised ja 60% kooliealised. Reedese seisuga on Eesti koolidesse registreeritud 859 Ukraina sõjapõgenikku. Neist 517 õpib eestikeelses koolis, 183 keelekümbluses, 148 venekeelses ja 9 last ingliskeelses õppes.

Ukraina haridusministeerium on soovitanud kõikidele Ukraina põgenikele, kes käivad 5.-11. klassis, jätkata distantsilt õppimist Ukraina koolis, et klass saaks lõpetatud ja nad saaksid Ukrainast tunnistuse. Ukraina gümnaasiumiharidus lõppebki 11. klassiga. 1.-4. klassi õpilastele Ukrainal distantsõppe materjale ei ole.

Jaga
Kommentaarid