Keelu eesmärk on säästa inimelusid ja ennetada veeõnnetusi. Peipsi järve ja teistegi piiriveekogude jääl liiklemine oli keelatud juba nädalavahetusel.

Miks?

Viimaste nädalate kevadised plusskraadid on jää paksust vähendanud ning sellega seoses keelatakse siseveekogude jääle minek nii põhja- kui ida regiooni siseveekogudes. Õhuke jää muutub iga päevaga aina hapramaks ning sellele minek on eluohtlik. Päästjad saavad sageli teateid haprale jääle läinud inimeste kohta ning jäält käiakse ära kutsumas nii lapsi kui ka kalamehi.

„Inimesed ei kipu teadvustama riske, mis kaasnevad jääle minekuga. Ohtlikesse olukordadesse satuvad nii lapsed kui ka täiskasvanud – lapsi meelitab jääle uudishimu ja elevus, täiskasvanuid sageli ahvatlus kalastada,“ ütleb Põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Reili Kull ning kutsub lapsevanemaid üles oma lastel silma peal hoidma ning selgitama neile hapra jääga seonduvaid riske.

„Kõige parema veeohutusalase info, mida lapsevanematel tasub lugeda ning ka lastele edasi anda, saab veebilehelt www.veeohutus.ee,“ lisas Kull.

Jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt kümme minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem. Meeles tuleb pidada, et ohutus algab igaühest endast ja selle aluseks on ettevaatlik ning läbimõeldud käitumine. Enda ohutuse ja elu eest vastutab iga täiskasvanud inimene ise.

Päästjad patrullivad veekogude ääres, et kontrollida jääkeelust kinnipidamist. Keelust üleastujaid saab väärteo korras karistada ja sundida jäält lahkuma.

Kui näed hädasolijat, siis helista viivitamatult numbrile 112.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid