Ka kõige rahumeelsemate paikade tänavad on palistatud plakatitega.

„Vene tank, mina m*nni!“, „Usun Ukraina kaitsejõududesse!“ on musta huumoriga vürtsitatud ja sõjakad. Lapsekäega joonistatud „Tahan rahukevadet“ rõhub hellematele südametunnistuse punktidele.

Ussisaare kaitsjate poolt sõja esimestel päevadel lendu lastu vastus neid alistuma sundinud Vene sõjalaevale on saanud siin kõikehõlmavaks ikooniks. Selle lause eri variantidega müüakse suveniire, särke ning pusasid. Üldiselt võtab surma palge ees vaenlasele lausutu hetkel kokku kogu meeleolu. Mureliku, aga üleoleva.

Kui inimestega rääkida, siis – on kindlustunne, et venelastele antakse vastu nina. On tohutu viha ja jätkuv arusaamatus, et „miks ometi?“ On bäga mustad naljad Putini kamarilja aadressil. Ning vaikselt poeb hinge siiski kahtlus, ega neid ikkagi kuskilt reedeta. Äkki lääne poolt? Eks saab sama sõjalaeva epiteeti laiendada siis temalegi.

Ühest sildist õnnestus paraku enne kaamerat kätte saamata mööda sõita. Aga kõlas see nagu Vene muinasjutus:

Nool vasakule: m*nni.

Nool paremale: veelkord m*nni.

Nool tagasi: kodumaa. Kuniks veel elus olete.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid