Venemaa uudisteagentuur RIA Novosti teatas varem, et erakonna LDPR juht Vladimir Žirinovski suri täna hommikul koroonaviiruse tekitatud tüsistustesse.

Žirinovski surma kinnitas RIA Novostile Venemaa föderatsiooninõukogu liige Aleksandr Pronjuškin.

„Tahan rahustada kõiki, kes muretsevad Vladimir Volfovitš Žirinovski tervise pärast. Ta elab. Tema seisund on tõesti raske. Täna tehti talle kompuutertomograafuuring. Me muretsema tema pärast, arstid võitlevad tema pärast. Ta ise on väga tubli,” kirjutas Volodin.

„Me eitame kategooriliselt Vladimir Žirinovski surma. Just tund tagasi saatsid arstid Vladimir Volfovitši plaanilisele protseduurile. Tema seisund on stabiilne. Mingeid negatiivseid muutusi tema tervises ei ole,” teatas LDPR-i pressiteenistus.

Ajaleht Komsomolskaja Pravda jõudis juba ka Žirinovski nekroloogi avaldada, mis oli järgmine:

"Žirinovski kogu elu oli mäng. Ta sündis Nõukogude Liidu ühes kõige internatsionaalsemas ja „keerulisemas” linnas Almatõs 1946. aasta 25. aprillil Pariisi Sorbonne’i ülikooli lõpetanud Volf Eidelšteini ja tšekisti lese Aleksandra Makarova peres. Makarova jaoks oli ta kuues laps.

58 aastat tagasi võttis tulevane poliitik ema perekonnanime, kui astus Moskva Riikliku Ülikooli idakeelte instituuti. Erialaks valis ta türgi keele ja kirjanduse. Paralleelselt õppis ta Marksismi-leninismi ülikoolis rahvusvahelisi suhteid.

1967. aastal kirjutas tudeng Žirinovski peasekretär Leonid Brežnevile kirja, milles teatas, et Nõukogude Liidus on vaja reforme põllumajanduses, hariduses ja linnade juhtimises. Võimude reaktsioon oli ootamatu: temaga viidi läbi kasvatuslik-valgustuslik vestlus NLKP Moskva linnakomitees ja saadeti Türgisse İskenderuni diplomieelsele praktikale. Seal aga vahistati Žirinovski kommunistliku propaganda eest.

Olles oma aja Türgi vanglas ära istunud ja Nõukogude Liitu naasnud, teenis Vladimir Volfovitš ohvitserina Taga-Kaukaasia sõjaväeringkonna staabi poliitvalitsuses. 1970. aastatel töötas ta rahukaitsekomitees ja omandas õhtuti veel üht kõrgharidust – seekord Moskva Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnas. Lisaks türgi keelele, mida ta oskas täiuslikult, valdas Žirinovski inglise, prantsuse ja saksa keelt.

1980. aastatel lõpus, pärast lühiajalist romaani Valeria Novodvorskaja Demokraatliku Liiduga, asutas Žirinovski liberaaldemokraatliku partei.

Venemaa esimestel presidendivalimistel 1991. aasta juunis jäi Žirinovski kolmandaks. Temast eespool olid Boriss Jeltsin ja Nikolai Rõžkov. Žirinovski sai üle 6,2 miljoni hääle.

Sama aasta augustis toetas Žirinovski putšiste ja sama aasta detsembris avaldas meelt Nõukogude Liidu likvideerimise vastu.

1996. aastal kandideeris Žirinovski taas presidendivalimistel ja sai 4,3 miljonit häält. Ta osales kokku kuutel presidendivalimistel (viimati 2018. aastal, kui oli kolmas). Žirinovski oli riigiduuma asespiiker ja juhtis pikalt LDPR-i fraktsiooni. Žirinovski poeg, Igor Lebedev oli samuti riigiduuma asespiiker.

Viroloog Galina Lebedevast lahutas Žirinovski 51 aastat tagasi.

Ise oli Žirinovski filosoofiateaduste doktor, Vene Föderatsiooni teeneline jurist ja Venemaa riikliku sotsiaalülikooli audoktor."

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid