NATO leppis neljapäeval kokku idatiiva kaitse tugevdamises.
„Me oleme aktiveerinud NATO kaitseplaanid, seadnud valmis NATO reageerimisjõud ja paigutanud idatiivale 40 000 sõdurit,” öeldakse NATO ühisavalduses.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et valitseb „uus julgeolekureaalsus”.
Maismaal hakkab olema oluliselt rohkem vägesid alliansi idaosas (peamiselt Rumeenias, Ungaris, Bulgaarias ja Slovakkias) ja need hakkavad olema suuremas valmisolekus. Õhus seatakse valmis rohkem lennukeid ja merel hakkavad alaliselt valmis olema lennukikandjate löögigrupid, allveelaevad ja pealvee sõjalaevad.
Stoltenbergi sõnul koordineerivad NATO liitlased oma tegevust energiajulgeoleku valdkonnas. See sisaldab tarneallikate mitmekesistamist ning sõltuvuse vähendamist Vene naftast ja gaasist.
Tippkohtumisel pikendati ka Jens Stoltenbergi ametiaega ühe aasta võrra, 2023. aastani.
Ent NATO tippkohtumist varjutas neljapäeval keemia- või bioloogilise relva võimaliku kasutamise oht Ukrainas. Ukrainale kinnitati, et NATO aitab riigil end nende ohtude eest kaitsta.
"Keemiarelva kasutamine muudaks konflikti olemust ja sellel oleks tõsised tagajärjed. Olukorra tõsidus tuleneb ka sellest, et alati on oht, et keemilised ained levivad laiemalt. See oleks katastroof Ukrainale, kuid oht on ka NATO territooriumile," lisas Stoltenberg.
NATO sõnum Hiinale on, et viimane peaks ühinema ülejäänud maailmaga ja Venemaa sõja Ukraina vastu hukka mõistma ning mitte toetama Venemaad majanduslikult ega sõjaliselt.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi osales NATO kohtumisel video vahendusel. Kui varem on president nõudnud Ukraina kohale lennukeelutsooni kehtestamist, siis sel korral Zelenskõi seda ei maininud.
President ütles, et Ukraina vajab Vene tankide, hävitajate ja rakettidega võitlemiseks senisest rohkem relvastust.
