Valitsus eraldas täna kaitsevõime tugevdamiseks 562 miljonit eurot. Sellest 476 miljonit eurot on mõeldud riigikaitse tugevdamiseks ja 86 miljonit ühiskonna võimesse kriisioludes hakkama saada.

Kaitseminister Kalle Laanet tõi välja, et riigikaitsele suunatud rahaga tugevdatakse kuute suunda: lühimaa õhutõrje, tankitõrje, kaudtuli, olukorrateadlikkus, liitlaste taristu ning vaba tahte rakendamine läbi Kaitseliidu.

Herem ütles, et riigikaitse tugevdamine toimub kahes osas: algul lühiajalised vajadused ning täiendava rahastuse puhul pikemat aega nõudvad võimekused.

Järgmise viie aasta plaan laias laastus on: soetada laevatõrjeraketid hiljemalt 2024. ja mitmikraketiheitjad 2025. aastaks, hankida kaks korda rohkem Javelini rakette ja teisi tankitõrjerelvi, soetada ründedroone, arendada lühimaatõrjet õhusõidukite ja dessantide tõrjumiseks, luua öise nägemise ja termonägemise võimekus ning suurendada kaitseliidu liikmeskonda ehk maakaitset.

Kaitseministeeriumi pressikonverents

Herem: olulisim on tahe riiki kaitsta

Herem rõhutas, et kõige pakilisem on täna siiski see, et riik tervikuna, mitte ainult valitsus, vaid ka ühiskond laiemalt on sellise kaitserahastuse täiendava suurendamisega nõus. "Oluline on, et meil üleüldse tekib suurem enesekindlus ja kaitsetahe," ütles kaitseväe juhataja Delfile.

Tema sõnul aitavad täiendavad võimekused kolmandiku võrra lihtsamini hävitada vastase jõude. "See tuleneb sellest, et meil on rohkem tankitõrjet, rohkem kaudtule võimekust, rohkem lähimaa-õhutõrjet," selgitas Herem, märkides, et nende kaitselünkade täitmise järel suudame olla "väga valusad" mistahes agressioonile vastamisel.

Täiendavast rahastusest peaks alustatama ka keskmaa õhutõrje arendamist. Kas seda tehakse koostöös NATO liitlastega või puhtalt oma vahenditega, selgub järgneva nelja kuu jooksul, ütles kaitseminister Laanet. Tema sõnul on eesmärk saavutada keskmaa õhutõrje ühel või teisel moel hiljemalt 2025. aastaks.

Heremi sõnul ei tohi keskmaa õhutõrje puhul aga unustada ka raha, mis kulub selle ülalpidamiseks. "Üks küsimus on, kui ostame omale 12 laskeseadet koos radarite ja kõige muuga, siis see võib jääda alla poole miljardi euro, aga sellele lisanduvad taristukulud ja kõik muu ülalpidamine," selgitas kaitseväe juhataja.

"Alati tasub mõelda mõne aasta võrra ette, sest vastasel juhul ostame asjad kokku ja järgmisest aastast hakkame seda võimet ülal pidama millegi muu arvelt - see ei ole eriti mõistlik, sest lõpuks ei ole meil ühtki asja tegelikult olemas ja kõik on poolik."

Kaitseministeeriumi pressikonverents

Ukraina kogemusest õppides on plaan täiendavalt ka ründedroone hankida. Milliseid täpsemalt, Herem veel ei avaldanud. "Vaatame ka, millised süsteemid võimaldaksid meil vastase sügavusse jõuda ja seal väga täpselt lüüa. Oleme hinnanud nende lahinguvõimekust, nende lahingukogemust. Ühtteist meil plaanis on," lausus ta.

Eelistada tuleks juba tuttavaid relvi

Kaitseväe juhataja sõnul tuleb relvastuse hankimisel eelistada ennekõike meile juba tuttavaid süsteeme. "Me näeme täna, et võime küll Ukrainat toetada, ent kui see on võitleja jaoks uus ja tundmatu relv, siis esimesed lasud lähevad paremal juhul lihtsalt metsa - see tähendab liigset aja- ja laskemoonakulu," selgitas Herem.

"Me peaksime juurde võtma neid relvi, mida me ei pea ise väga pikalt õppima ja millele saab laskemoona juurde tuua, ehk siis liitlastel on need süsteemid olemas, ennekõike suurematel liitlastel, kes saaksid neid siis väga kiiresti siia tuua, nagu meie oleme saanud Ukrainasse Javeline."

Kaitseministeeriumi pressikonverents

Milline on aga Heremi sõnum Eesti noortele?

"Igaühel tuleb riigikaitsesse panustada omal moel. Kas liituda kaitseliiduga, kas minna sirge seljaga ajateenistusse ja omandada seal oskused, või kui need asjad on mingil põhjusel üle võimete, täitma oma kodanikukohust ükskõik millisel teisel moel. See on väga tähtis," rõhutas ta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid