Lehtedes kirjutatakse, et Eesti on tuntud agressiivse Venemaa-suunalise vastuluure poolest. Iisraeli firma NSO olevat piiranud nuhkvara kasutamist. Eestil ei olevat võimalust nuhkida Vene telefoninumbrite järele.

Washington Posti lugu räägib sellest, et Ukraina soovile Pegasuse nuhkvara kasutusele võtta vastati eitavalt, sest see ärritaks Venemaad. Sarnaste murede tõttu olevat ka Eesti poolset Pegasuse kasutamist kärbitud. New York Times kirjutas hiljem, et Iisrael ei lubanudki lõpuks tarkvara müüki Eestile.

Pegasus on nuhkvara, mida on kasutatud riigivõimude poolt ka aktivistide, ajakirjanike ja muude mitteriiklike sihtmärkide järel luuramiseks. Näiteks kasutati seda meedia- ja opositsioonitegelaste järel luuramiseks Poolas ja Ungaris.

Nuhkvara saab kasutada selleks, et kuulata pealt telefonikõnesid, lugeda sõnumeid, vaadata salvestatud fotosid ja videoid või ka võtta üle mikrofon ja kaamera, et sel viisil telefoni kasutaja ja tema tegevuse kohta infot koguda. Tehnoloogia kasutuselevõtuks teistes riikides on vajalik Iisraeli luba. Ukraina seda ei saanud.

Eesti ei jõudnud Pegasust kasutusele võtta?

"Me ei saa kommenteerida luureastuste tööd, ega luure meetodeid, kuid saame kinnitada, et kaitseministeeriumi valitsemisalas Eesti inimeste järele ei luurata," ütles kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja Susan Lilleväli Delfile.

"Kaitsepolitsei meetodid ja taktika on riigisaladus, mistõttu üksikasjalikud kommentaarid sel teemal pole võimalikud. Selge on aga see, et igasugused tõsisemalt põhiõigusi riivavad menetlustoimingud saavad teoks üksnes kohtu loal," ütles Delfile kaitsepolitseiameti esindaja.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul pole Pegasus komisjonis jutuks tulnud. Nii tema kui ka komisjoni aseesimees Kert Kingo andsid mõista, et teema võetakse järgmisel korral ette.

"Komisjon pole jõudnud konkreetse juhtumi kohta küsida, aga kindlasti teeme seda," ütles Ligi. "Suurt üllatust selles pole, relvastuse puhul on müügipiirangud reeglid. Küll aga on iga juhtum, kus keeld puudutab sõpru, pettumus ja mitte esimene," lisas ta Iisraeli Ukrainat puudutava otsuse kohta.

NYT: Eesti oli valmis maksma 30 miljonit dollarit, aga Iisrael tõmbas pidurit

Washington Posti ja The Guardiani tuules kirjutas teemast ka New York Times, kelle väitel oli Eesti valmis Pegasuse eest 30 miljonit dollarit maksma. See leidis aset 2018. aastal, mil ametis oli Jüri Ratase esimene valitsus (Keskerakond, Isamaa, SDE).

Iisraellased polevat teadnud, et Eesti kavatseb kasutada Pegasust Vene telefonide ründamiseks. 2019. aastal olevat Venemaa kaitsevaldkonna teenistuja Iisraleli poolt Eesti sellisest kavatsusest teavitanud, millele järgnes elav arutelu juudiriigi otsustajate seas.

Seejärel olevatki Iisraeli kaitseministeerium otsustanud, et Eestil ei lubata Pegasust ühegi Venemaa telefoninumbri vastu kasutada. Veel enne seda oli Eesti jõudnud tasuda plaanitud 30 miljoni dollari suurusest maksest suure osa ette.