„Nii Eesti kui Rumeenia on ühel meelel, et NATO idatiiva kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamiseks on vaja teha rohkem. Võttes arvesse Venemaa sõjalist kohalolekut Valgevenes, Mustal merel peame suurendama kohalolekut NATO idatiival. See tähendab, et NATO-l peaks olema vajalikud võimed, et koheselt tõkestada igasugused sõjalise sekkumise katsed,“ sõnas president Alar Karis Bukarestis eile õhtul kohtumisel Rumeenia presidendi Klaus Iohannisega. Eesti riigipea lisas, et ootab hiljemalt Madridi tippkohtumiselt NATOlt konkreetseid samme selles vallas.

Eestil ja Rumeenial on president Karise sõnul NATO-s tihe partnerlus ja koostöö ning mõlemad seisavad silmitsi sarnaste julgeolekuväljakutsetega. „Tegutseme ühise eesmärgi nimel – tagada Euroopa kollektiivne kaitse. Julgeolekuolukord Euroopas on kardinaalselt muutunud. See on juba viinud NATO liitlaste tugevama kohalolekuni idatiival, mis on saatnud agressorile selge sõnumi. Sõnumi, et katsed ajalugu tagasi pöörata ja meie julgeolekut õõnestada on määratud läbikukkumisele,“ rõhutas president Karis.

President Putini sõjale vastuseks kehtestatud suurima ja karmima sanktsioonipaketiga muudab Euroopa Liit agressiooni väga kulukaks ja isoleerib Venemaad. Ja me peame jätkama sanktsioonidega, sest need toimivad ja on tõsiselt valusad,“ lausus president Karis.

Eesti ja Rumeenia riigipea arutasid sõja tagajärjel tekkinud humanitaarkatastroofi leevendamist ning president Karis tõi esile Rumeenia olulist tuge naaberriik Moldovale tohutu põgenikevooga toimetulekul. „Saabusin Bukaresti Chișinăust, kus kohtasin ka inimesi, kes olid põgenenud selle kohutava sõja eest. Rumeenia abi ja toetus, mida olete Moldovale kogu humanitaarkriisi ajal järjekindlalt osutanud, on olnud väga vajalik,“ sõnas president Karis ning lisas, et ka Eesti aitab Moldovat.

Presidendid Karis ja Iohannis keskendusid veel Eesti ja Rumeenia kahepoolsele suhete, sealhulgas digikoostöö tihendamisele. Möödunud aastal tähistasid Rumeenia ja Eesti diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva.