Peaminister Kaja Kallas ütles, et ukrainlaste meelekindlus erakordne ning võideldakse mitte ainult oma riigi, vaid kogu Euroopa eest. Ta märkis ära, et praegu toimuv Ukraina ja Moldova sünkroniseerimine Euroopaga annaks lootust ka Eesti kiiremale Venemaast lahtiühendamisele, kui see lõplikult õnnestub.

Kallase sõnul tuleb valmistuda rasketeks aegadeks. "Mõnede sanktsioonide mõju tajume kohe. See puudutab kütust, gaasi, puitu, väetist. Seal tunneme hindade tõusu või ka osade sisendite puudumist. Osad sektorid pole otseselt sanktsioonide all, aga saavad pihta, sest toorainet ei tule. Venemaa ja Ukraina on juhtivad nisutootjad. See mõjutab paljusid," lausus valitsusjuht.

Riigihalduse minister Jaak Aab märkis sarnaselt peaministrile ära pensionide pea 8 protsendilise tõusu. Keskmine vanaduspension saab peagi olema 615 eurot. "Loodan, et 1. aprillist 2023 on pension juba 650 eurot, aga eks see sõltub majanduse seisust," ütles Aab.

Mitme ministeeriumi peatähelepanu on põgenikevool

Sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo sõnul on üle piiri on tulnud kokku peaaegu 24 000 inimest, aga paljud neist on ka edasi läinud. Saabunud on 8647 last, neist 60% kooliealised. "Me ei võinud ette näha, et kõrghetkel tuleb päevas 2000 inimest," ütles Riisalo. Ta nentis siiski, et Eesti riik on hästi hakkama saanud. Vajadusel ollakse valmis ka selleks, et hankida lisamajutust laevadel.

Siseminister Kristian Jaani sõnul on päevane uute ukrainlaste sisenemiste prognoos praegu 1500. Saabujatega operatiivselt tegelemiseks on politsei- ja piirivalveameti teenindussaalides eraldi lahtiolekuajad õhtuti ja nädalavahetusel.

Välisminister Eva-Maria Liimetsa sõnul tõdes ta vestluses oma Ukraina kolleegi Dmytro Kulebaga, et lisaks kineetilisele sõjale toimub ka intensiivne infosõda. Näiteks võeti hiljuti üle ühe suure Ukraina telekanali pilt. Minister kutsus üles kahtlast infot märkama ja sellesse kriitiliselt suhtuma.

Blogi avamine võib võtta aega.

Jaga
Kommentaarid