Kõige kurvem on olukord Mariupolis, kus tulistamine ja pommitamine on katkematud ning kasvab tsiviilisikutest ohvrite arv. Kommunaalteenistused ei saa aga oma funktsioone täita, sealhulgas ei suudeta inimesi normaalselt kalmistutele matta, teatab BBC venekeelne teenistus. Viimase kahe nädala jooksul on Mariupolis seetõttu tekkinud mitu massihauda.
Mariupoli aselinnapea Sergi Orlovi sõnul ei saa inimesi üksikult matta, sest kalmistu on linna piiri taga, aga linna perimeetrit kontrollivad Vene väed.
Pühapäevase seisuga oli Mariupoli linnavalitsuse andmetel linnas hukkunud tsiviilisikute arv üle 2100. Orlov ei osanud öelda, kui palju inimesi on maetud vennashaudadesse, aga ta teadis öelda, et ainuüksi ühes sellises on 67 surnukeha. Osa neist on tuvastamata.
Mõnedel juhtudel matavad lähedased hukkunute surnukehi hoovidesse ja parkidesse.
Surnukehi koristavad tänavatelt remondimehed või kojamehed. Orlovi sõnul hukkuvad aga ka nemad.
Kiievi lähedal Butša linnas kaevati aga vennashaud kiriku kõrvale ja sinna maeti üle 60 inimese.
Tšernigivi linnanõukogu sekretär Oleksandr Lomako ütles BBC-le, et Vene tulelöökide ohvreid maetakse ajutisele kalmistule. Lomako lubas, et ümbermatmisega hakatakse tegelema pärast sõda. Lomako hinnangul on Tšernigivis hukkunud umbes 200 tsiviilisikut.
Lomako sõnul hukkus ühes õhurünnakus Tšernigivile 45 inimest. Keskmiselt hukkub iga öise pommitamise käigus umbes seitse inimest.
„Lennukid heidavad elurajoonidele 3-4 pommi,” selgitas Lomako. „Üks neist tabas haiglat, aga see töötab edasi. Linna ääres on juba hävitatud kümneid elumaju.”
