VIDEO ja FOTOD | Sissevaade põgenike vastu võtmise staapi! “Staap töötab nii kaua, kui vaja”

Eestis juhib nüüd sõjapõgenike vastu võtmist politsei- ja piirivalveamet (PPA). PPA kriisi- ja staabijuht Egert Belitšev rääkis Delfile, millega staap praegu tegeleb.

„Staap töötab nii kaua, kui vaja,” ütles Belitšev. PPA rakendab nüüd massilise sisserände hädaolukorra lahendamise plaani ning selle jaoks staap loodigi, et olukorda koordineeritult lahendada. Oluline on aga mainida, et Eestisse jõudvad sõjapõgenikud ei tule siia ebaseaduslikult.

Staabis töötavad lisaks PPA inimestele ka spetsialistid sotsiaal- ja siseministeeriumist, sotsiaalkindlustus-, tervise- ja päästeametist, kaitseliidust ja KOVidest. Belitševi sõnul on koosseis paindlik ja sõltub teemadest, mis parasjagu laual.

Selgus, et riigil ei ole veel ülevaadet sellest, missuguste oskustega inimesed on Ukrainast siia jõudnud. „Selle välja selgitamine on pikem protsess,” ütles Belitšev. „Esmane pingutus ühendstaabina on see, et Eestisse jõudnud Ukraina kodanik saaks vajalikud teenused, ööbimiskoha. Ja siis täpselt nii, nagu käitutakse tavainimesega tööturul, on ka võimalus Ukraina kodanikel tööle kandideerida.”

Järelduste tegemiseks on liiga vara

Belitševi sõnul on paljud tööandjad väga huvitatud Ukraina kodanike palkamisest. „Paljudel juhtudel võib-olla ei saa Ukrainast tulnud inimene teha 100% sellist tööd, mida ta enne tegi, aga kui inimene on valmis arenema ja on paindlik, siis kindlasti leitakse talle töökoht,” lubas Belitšev.

Seniks on aga ukrainlastel toetust vaja. Need toetused on aga väga erinevad. Need, kellel on Eestis juba lähedased ja tuttavad olemas - ehk enamik siia jõudnud põgenikest -, vajavad vähem teenuseid kui need, kes tulevad Eestisse kui täiesti uude riiki.

Sellest, kui paljud siia põgenenud ukrainlased räägivad vene ja kui paljud inglise keelt, riigil ülevaadet pole, kuid Belitšev ütles, et kõik menetlustoimingud põgenikega on tehtud saadud ning pole tekkinud olukorda, kus ei saaks inimesega rääkida.

Ka selle kohta, kuhu on põgenikud praegu tööle asunud, on järelduste tegemiseks Belitševi sõnul liiga vara. „Esmane pingutus on võtta nad vastu, tagada turvaline ja hoitud keskkond ja siis saame alles iga inimese üksikküsimustega tegeleda.”

Kõiki põgenikke puudutavatele küsimustele peaks saama vastused lehelt kriis.ee või telefoninumbrilt 1247.