Kallas: põgenike rohkuse tõttu on segadust meil ja Euroopas. Valitsus katab kulud, püüame õppida kogu aeg

Peaminister tunnistas, et vastust kui palju põgenikke tuleb, ei tea mitte keegi. See sõltub ka sõja käigust.

Peaminister Kaja Kallasel lõppes just Pariisi lähedal erakorraline Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtide kohtumine. Eestisse saabub üha rohkem Ukrainast Putini terrori eest pakku tulevaid inimesi, mis paneb juba osasid omavalitsusi proovile ja tekitab järjest küsimusi. Delfi uuris Kallaselt, kas valitsus võtab selle nüüd selgelt käsile?

Inimesi tuleb Ukrainast väga palju ja isegi valitsuse liikmes on siin möönnud, et segadust on ka parasjagu palju ülevaatega ja vastuvõtmisega. Tegemist on tohutu ja erakordse põgenikekriisiga, kus praeguseks otsib varjupaika Euroopa riikidest mitu miljonit inimest ja seda vaid kahe nädalaga. Küsimus ongi selles, kas valitsus võtab selle küsimuse täiega käsile? Omavalitsused küsivad, kas saaks raha jne. Et kõigile neile küsimustele hakkaksid nüüd vastused tulema?

Esiteks oleme selle küsimuse ettevalmistamisega tegelenud juba jaanuarist, kui luureinfo tuli, et sellised sündmused hakkavad Ukrainas toimuma. Ja selle järeldus oli ka see, et hakkavad ka sõjapõgenikud tulema.

Loomulikult üks on plaanid paberil ja teine asi on tegelik elu. Sellist humanitaarkriisi ei ole ju tegelikult olnud. See, et meil tuleb nädalas 10 000 inimest, selleks ei saagi kuidagi olla süsteemid valmis.

Aga süsteemid lähevad järjest paremaks. Oleme seda kaks korda nädalas valitsuskabineti istungeil arutanud, teinud järjest ka otsuseid, mis neid samme ka puudutavad.

Mida me vahepeal ootasime oli ka see üle-euroopaline kaitse, mille sõnumit oli vaja, et teada, mis õigused neil inimestel on. Nüüd järjest tegeletakse kohalike omavalitsustega.

Täna otsustasime, et politsei- ja piirivalveamet paneb käiku massilise sisserände hädaolukorra lahendamise plaani, et saaks põgenikke sujuvamalt aidata. Loomulikult peame tegema siin ka rahalisi otsuseid ja oleme neid ka teinud. Need kulutused, mis on seoses põgenikega, tuleb katta.

Meil olid hinnangud palju põgenikke tuleb, kuid kiiresti on tulnud neid palju rohkem. Selles mõttes kriisis asjad kogu aeg muutuvad ja täienevad. Protsessid muutuvad kogu aeg selgemaks.

Kõik tahavad aidata. Kuid näete ju ka, et teatud pudelikaelasid hakkab tekkima. Mõni omavalitsus on rikkam, kuid näiteks Ida-Virumaal on nad vaesemad ja oluline oleks valiotsusest öelda, et toetatakse neid omavalitsusi?

See sõnum on saadetud. See sõnum sai ka kabinetis öeldud kõigile ministritele.

See on natuke samamoodi kui oli COVID-kriisiga. Me ju ka ei teadnud kui palju kulusid tekib. Me eraldasime valitsuse reservist esialgu teatud summa, aga siis selgus, et vaktsiinid maksavad nii palju, teine asi nii palju, siis sai tehtud täiendav lisaeelarve selle jaoks.

Rahandusminister on öelnud, et kulusid tuleks kaardistada. Inimese kohta on sellised kulud, kohalikul omavalitsusel sellised kulud, ministeeriumil sellised. Et nad saaksid selle pildi ette.

Aga loomulikult tuleb siin seda koormust jagada. Sõnum oli, et me ei saa eraldada mingit täpset summad, kui me ei tea, kui palju läheb vaja. See on nagu COVID-kriisigagi. See tuleb jooksvalt töö käigus välja ja loomulikult on riik siin abiks.

Eestis on väga palju olnud juttu, et inimesi tuleb tuhat või paartuhat päevas. Seetõttu on erinevatest sõnavõttudest tekkinud küsimus, kas see arv võib olla 25 tuhat, 50 tuhat, 100 tuhat. Kas seal on mingi piir pandud, kui palju jõuame aidata?

Eks see on kõikidel see küsimus. Ma tulen just Euroopa Ülemkogult, kus me seda ka arutasime. Erinevad riigid ütlevad oma numbreid – Ungaris on juba üle 300 000 inimese, Bulgaarias ka üle 300 000 sõjapõgeniku juba. Need on kõik põhiliselt naised ja lapsed, mis tähendab, et tegelikult vajavad nad koolikohti, vajavad abi sõna otseses mõttes. Kõigil ongi probleem.

Arutasime ka Euroopa tasandil, kas see tuleb ka mingi [rahalise] ümbrikuga kaasa.

Kui küsite hinnangut, et kui palju, siis neid hinnanguid on erinevaid. Kui alguses arvasime, et 10 000 on see, mis me suudame vastu võtta, siis selge on ka see, et kui tuleb 10 001. inimene siis me teda ära ei saada. Lihtsalt teenuse standardid võibolla lähevad mingiks ajaks alla, sest korraga tuleb nii palju inimesi. Meil ei ole sellise asjaga arvestatud, seda pole varasemalt olnud.

Ses mõttes sõltub kõik sellest, kui kaua see sõda kestab, et inimesed sealt pagevad. Ja kui palju neid siis sealt ka meile veel tuleb. Tuleb kõikidesse Euroopa riikidesse.

Ma ei oska tegelikult sellele kindlalt vastata, et niipalju tuleb ja rohkem ei tule. Seda ei tea mitte keegi.

Kas sellest peab tegema järelduse, et segadust on paratamatult sellega ja peab olema kannatlik?

Segadust on paratamatult sellega just selle pärast, et meil ei ole olnud sellist olukorda. Segadust on kõikidel tasanditel. Kui arutasime seda, siis küsimus on ka see, et põgenikke tuleb korraga hästi palju. Kasvõi see seab mingid piirid, sest meil ei ole neid inimesi, kes tegelevad ja kõik võimekused nagu nende registreerimine, on piiratud. Aga iga päev me õpime ja iga päev ma usun, et läheb ka paremaks. Kohalikelt omavalitsustelt tuleb väga palju tagasisidet, mis on probleemid ja nendega sotsiaalministeerium, siseministeerium, haridusministeerium ja nüüd ka politsei- ja piirivalveamet järjepidevalt tegelevad.