Vinter-Nemvalts ütles, et ministeeriumile on tulnud sooviavaldusi avada Ukraina õpilastele mõeldud ajutine kool, kuid praegu ühtegi liiga kindlat plaani sellega seoses paigas ei ole. "Arvan, et ka Tallinn on pigem sellises planeerimise faasis, äraootavas faasis," ütles Vinter-Nemvalts.

Lisaks õpilastele on Eestisse oodata ka Ukraina õpetajaid ja tugispetsialiste. Vinter-Nemvaltsi sõnul eilse seisuga on kohalikule Ukraina kogukonnale endast teada andnud üle 50 õpetaja ja tugispetsialist, kuid tänaseks on neid kindlasti juba rohkem. "Päris kindlasti leiame neile Eesti haridussüsteemis rakendust," kinnitas ta.

Haridus- ja teadusministeerium saatis koolidele palve anda teada koolisiseselt tekkivatest rahvuspõhistest konfliktidest. Vinter-Nemvaltsi sõnul ei näi praegu, et konfliktid oleks laialdane probleem koolides. "Eilsest päevast rääkides oli kolm-neli sellist juhtumit, kus ministeeriumil tekkis vajadus sekkuda," ütles Vinter-Nemvalts ning lisas, et loodetavasti neid ülearu palju ei tule.

Kui peaks välja kujunema koolid, kus rahvuspõhiseid konflikte tekib rohkem, kas sinna saab panna Ukraina õpilasi? Vinter-Nemvalts ütles, et haridusministeeriumi nõudlik soovitus on paigutada Ukraina õpilased eesti koolidesse, kus ohud ja riskid on madalamad. "Meie soov on ju tegelikult see, et need õpilased meie kogukondadesse kiirelt sisse elaks," ütles ta.

Vinter-Nemvalts ütles haridusministeeriumi pressikonverentsil, et kõik Ukraina õpilased paigutatakse koolidesse, Kas olukord saab olla sama ka lasteaedadega, mis on juba pilgeni täis või tuleks ehk mõelda ajutise Ukraina lasteaia loomisele? Vinter-Nemvalts ütles, et piirkonniti on lasteaiakohtade vajadus isegi suurem kui koolikohtade. "Pean väga tõenäoliseks, et sellised variandid juba lähiajal tekivad," ütles ta.

Esmaspäevast hakkab haridusalgatuse Edumus distantsõppekool "Школа надії" (eesti k Lootuse kool) õpilastele pakkuma ukrainakeelseid ainetunde ja psühholoogilist tuge. Vinter-Nemvaltsi sõnul on sarnaseid algatusi veel, kuid need ei ole oma arengutes nii kaugele veel jõudnud nagu Edumuse projekt. "Usun, et me kuuleme ka peale Edumuse veel sellistest koolidest," ütles ta.

Tänasel haridusministeeriumi pressikonverentsil öeldi, et Eestisse on jõudnud üle 14 000 sõjapõgeniku, kellest umbes 5000 on lapsed. Koolidele ja lasteaedadele on lisaks laste võtmine ka lisakulu - kes selle katab? Vinter-Nemvalts kinnitas, et kindlasti on oodata riigipoolset rahalist toetust. "Seda päris kindlasti ei ole, et kohalikud omavalitsused peavad oma olemasolevatest võimalustest need lisaõppekohad või lasteaiakohad katma. Sealt kindlasti on riigi tugi juurde tulemas," ütles ta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid