VIDEOD, FOTOD ja BLOGI | Antony Blinken Tallinnas: on õige hetk Vene energia sõltuvusest vabanemiseks

Eestit külastas täna USA välisminister Antony Blinken. Tegemist on USA presidendi Joe Bideni administratsiooni kõrgeima ametnikuga, kes Eestis visiidil käinud.

Blinken tunnustas Eestit Ukraina tugeva toetamise eest, tuues konkreetselt välja tankitõrjesüsteemide Javelin andmise ja rohke humanitaarabi annetamise. "Näeme Ukraina sinikollast lippu kodude akendel ja tänavatel ja solidaarsust Ukraina rahvaga," märkis ta.

USA välisminister ütles, et Eestist on saanud üks maailma arenenumaid digiriike ning üks maailma suurima ajakirjandusvabadusega paiku. "Kontrast Venemaaga on suur. Paljud venelased ei teagi, mida nende riik Ukrainas teeb. Nad arvavad, et Ukrainat vabastatakse," lausus poliitik.

Ühendriikide esidiplomaat märkis, et Bideni administratsioon on NATO idatiiva tugevdamise nimel juba palju teinud ning on valmis ka edasisteks sammudeks. Samuti jätkatakse jõupingutusi seoses küberohtude ja võimalike hübriidrünnakutega.

Blinkeni sõnul on käes aeg, mil Lääs peab energiasõltuvust Venemaast lõpuks otsustavalt vähendama hakkama. Tema sõnul olevat president Biden Briti peaministri ja Prantsusmaa presidendiga seda teemat alles eile arutanud.

Kallas Eesti kaitse tugevdamisest: vajame kõike

Eesti peaministri sõnul arutavad võimaliku nafta- ja gaasiembargo teemat ka Euroopa liitlased omavahel, ent riikide sõltuvuse määr Venemaast on erinev. "See eeldaks alternatiivide leidmist riikidele, mida embargo rohkem mõjutaks," tõdes Kallas.

Valitsusjuhi sõnul püüab Ukrainat rünnanud Venemaa täita oma "Euroopa unelmat". "Kremli taktika on tsiviilisikute terroriseerimine. See on brutaalne ja südantlõhestav. Venemaa tuleb vabast maailmast isoleerida," lausus ta.

Kallase sõnul tuleb olla valmis selleks, et kõige hullem võib olla alles ees. Ta tsiteeris Venemaa ekspresidenti Dmitri Medvedevit, kes uskuvat, et ühel hetkel tuleb lääs läbirääkimiste laua taha tagasi ning on valmis järeleandmisteks. "Peame tõestama, et tal ei ole õigus," lausus peaminister.

Nagu ka Läti ja Leedu, väljendas ka Eesti, et NATO kohalolek regioonis peaks muutuma püsivaks. "Vajame sõdureid, tehnoloogiat ja ka seda, et need kõik omavahel toimiks," sõnas Kallas. Ta lisas, et vaja on ka rohkem sõjaväeõppusi, et valmidust kontrollida.

Liimets: sõjapidamine tuleb muuta Venemaale ja Valgevenele võimalikult kulukaks

Blinken kohtus täna ka välisminister Eva-Maria Liimetsaga. „Kohtumise põhiteemaks oli loomulikult Venemaa sõda Ukrainas ning meie plaanid rünnaku alla sattunud riigi ja inimeste jätkuvaks abistamiseks,“ märkis välisminister Liimets. „Ukraina vajab meie igakülgset tuge, et jätkata võitlust oma iseseisvuse ja rahva eest ning tulla toime üha süvenevate inimkannatuste ja humanitaarkatastroofiga. Kuulsin täna Tallinna põgenikekeskuses Eestisse jõudnud Ukraina naiste ja laste lugusid, näiteks oli üks siia jõudnud naine oma nelja lapsega olnud teel kaks nädalat. Sellised on praegu üle 1,8 miljoni inimese lood. Eesti jätkab ulatusliku poliitilise, majandusliku, kaitsealase ja humanitaarabi andmist,“ kinnitas välisminister Liimets.

Lisaks Ukraina abistamisele arutasid välisministrid võimalusi, kuidas peatada Venemaa sõjaline tegevus. „Peame jätkama Venemaa ja Valgevene vastaste sanktsioonide karmistamisega ja muude majanduslike ning poliitiliste meetmetega, et muuta sõjapidamine Venemaale võimalikult kulukaks. Venemaa peab mõistma, et tema poolt läbiviidava agressiooni hind on talle endale äärmiselt kõrge ning vaenutegevus tuleb lõpetada,“ rõhutas välisminister Liimets.

Vaata videot ministrite vestlusest pärast kohtumist:

Rääkides julgeolekuolukorrast Euroopas, nentisid välisministrid, et kuigi NATO liitlasi hetkel otsene sõjaline oht ei ähvarda, on meie julgeolekuolukord siiski kardinaalselt muutnud. „Arvestades seda, et Ukrainas sõdib meie naaberriik, on NATO idatiiva ja täpsemalt Balti regiooni kaitse- ning heidutushoiaku tugevdamine võtmetähtsusega. Ameerika Ühendriikidel on siin oluline roll, peame tähtsaks nende püsiva sõjalise kohaloleku võimalikult kiiret suurendamist,“ toonitas välisminister Liimets. „Samuti on selge, et NATO ja Venemaa suhted ei saa jätkuda 2014. aastal määratletud alustel ja kogu meie senine Venemaa-suunaline poliitika tuleb põhjalikult ümber vaadata,“ lisas välisminister.