Pühapäeva, 6. märtsi jääb toonitama tsiviilmajade ning piirkondade pommitamine ja tsiviilisikute hukkumine Ukrainas. Ajutine relvarahu pidanuks kehtima nii Mariupolis, kus juba päevi ei ole linnas vett, elektrit, toasooja ega toitu ja ravimeid. Linn on olnud aga nõnda tugeva pommitamise all, et linnapea sõnul polnud võimalik isegi surnuid ära viia.

Kahjuks ei pidanud Vene väed teist päeva järjest ajutise relvarahu kokkuleppest kinni. Enam kui 400 000 elanikuga Mariupol jääb endiselt humanitaarkatastroofi tsentriks.

Irpinis, linnakeses Kiievi külje all, hukkus Ukraina teatel kokku lepitud ajutise relvarahu ajal Vene relvade läbi kaheksa tsiviilisikut. Ühe raketitabamuse tõttu kaotas elu neljaliikmeline pere.

Putini ja Emmanuel Macroni 6. märtsi telefonikõnest jäi kõlama Putini taaskordne nõue, et sõda lõppeb vaid juhul, kui Ukraina Venemaa seatud tingimustel alla annab. Väikseks edusammuks võiks lugeda, et Putin ei olnud vastu ideele kohtuda video vahendusel Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuriga. Viimane on äärmiselt mures Euroopa suurima tuumajaama pärast: mobiilside on katkenud ja pole päris selge, kuidas sealsed töötajad Vene vägede käsu all vastu peavad.

USA teatas, et pole vastu, kui NATO riigid tahavad Ukrainale lennukeid anda. Ameeriklased peavad läbirääkimisi Poolaga, et vajadusel täiendada Poola lennuväge enda varudest. Poola teatas aga, et ei kavatse Ukrainale lennukeid anda ega lubada enda lennuvälja kasutada.

7. märtsil peaks toimuma Ukraina ja Vene Föderatsiooni kolmas katse rahukõnelusteks.

Kaart: Mart Nigola


Otseblogi laadimine võib võtta veidi aega!

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid