Kuidas magasite? Kuidas üldse viimasel ajal magate?
Magan suhteliselt kehvasti, aga see ei ole ilmselt sõja pärast. Viimasel ajal on üldse uni ärev.
Olete tunnistanud, et ei uskunud sõja algamist. Kuidas on see võimalik? Teie ju ei ole naiivne inimene?
Just nimelt, ma ei ole naiivne inimene. Ma tegin kalkulatsioone. Ukraina piirile koondatud vägedega ei ole võimalik seda riiki okupeerida. On võimalik läbi viia teatud mahus sõjalisi operatsioone, võimalik on Luganski ja Donetski separatistlike riikide tunnustamine, aga laiaulatusliku rünnaku jaoks sellest jõust ei piisa – sellise riigi vastu, nagu on Ukraina.
Kiievi olukord on väga raske, samuti Mariupolis, Herson on võetud. Olete ehk olnud liiga optimistlik öeldes, et Venemaa kaotab selle sõja?
Olen endiselt optimistlik ja arvan, et ta kaotab. Ukrainlastele pole tegu pelga sõjalise manöövriga või operatsiooniga, vaid see on rahva sõda.
Lubasite, et aktiivne sõjategevus lõpeb kümne päeva jooksul. Selles olete ka endiselt kindel?
Väga loodan. Ei saa öelda, et olen kahtlema hakanud, aga.... Venelased valmistusid välksõjaks. Nende võimekus on koondunud piirile, nad on kõik ressursid välja toonud ja reservid. Isegi kui nad viivad läbi mobilisatsiooni, siis võtab mobiliseeritute formeerimine ja üksuste rindele saatmine aega. See tähendab, et aktiivne sõjategevus raugeb. Tempo on sõjapidamises väga oluline, aga tempo mängiti maha esimese kahe-kolme päevaga. Seda tõendavad näiteks needsamad Kiievi lähistel seisvad kolonnid.
No aga Putin ei anna ju allkirja kapitulatsiooniaktile, ei lase endale punkris kuuli pähe. Mismoodi sõja kaotamine siis välja näeb? Kuidas me aru saame, et ta on kaotanud?
See ongi see, mille pärast olen natuke kõhklema hakanud kümnes päevas. Venemaa ei ole valmis sõja kaotamist tunnistama, eriti Putin. Selleks peaks tulema tõsine pööre: kas vene rahvas kutsub valitsuse korrale või kõrvaldatakse Putin võimult. See viiks sõja lõpuni. Sõjategevus ilmselt raugeb peagi ja jääb vinduma.
