Venemaa on valmis Ukrainaga julgeolekugarantiide üle arutama, ent Krimmi osas kompromisse ei tehta

Ukraina demilitariseerimisest ja "denatsifitseerimisest" kui kinnisideedest pole samas siiani lahti lastud.

"President Zelenskõi andis teada oma valmisolekust või õigemini soovist saada julgeolekugarantiid – ma arvan, et see on positiivne samm. Meie läbirääkijad on valmis nende garantiide üle Ukraina esindajatega arutama," kinnitas Vene välisminister Sergei Lavrov väljaandele Al Jazeera.

Lavrov rõhutas, et Moskva poolt Kiievile esitatavaid nõudmisi ei tohiks käsitleda Ukraina alistumisena. "Teeme ettepaneku sõlmida kokkulepe. See tagab kõigi Ukrainas elavate rahvaste seaduslikud õigused, mis hõlmab eranditult kõiki rahvusvähemusi. See peaks kajastuma ka Ukraina seadusandluses," rõhutas välisminister Vene kulunud seisukohta, justkui kiusataks vene inimesi Ukrainas taga.

Samas lisas ta, et Krimmi teema on Moskva jaoks laualt maas. "Krimm on Venemaa osa," kinnitas Lavrov.

Rääkides sellest, millist eesmärki Moskva oma sõjalises operatsioonis Ukrainas taotleb, märkis Lavrov, et "sõjalise erioperatsiooni" eesmärk on tagada Ukraina demilitariseerimine. "Seal ei tohiks üldse olla relvi, mis võiksid ohustada Vene Föderatsiooni julgeolekut," ütles minister.

Lisaks räägime denatsifitseerimisest, rõhutas Lavrov. Moskva ei suuda vaadata, kuidas tänapäeva Euroopas marsitakse fašistlike plakatite all ja karjutakse üleskutseid venelaste tapmiseks.
"Nii nagu tehti natsi-Saksamaal. Soovitan veel kord: vaadake vabalt kättesaadavaid videomaterjale Ukraina neonatsidest, kui nad sõjakurjategijate portreede all marsivad. President Zelenskõi annab neile oma valvurid, et luua auvahtkond. Palju tööd on teha," kinnitas ta.

Kogu praegune olukord on kujunenud seepärast, et Lääs keeldus tunnustamast Venemaa Föderatsiooni võrdseid õigusi Euroopa julgeolekuarhitektuuri korraldamisel, lõpetas Lavrov.

24. veebruaril alustas Vladimir Putin Ukraina vastu jõhkrat täieulatuslikku sõda, mille käigus on toime pandud arvukalt sõjakuritegusid.