ÜK peaminister Boris Johnson tuli Eestisse eesmärgiga külastada Tapal teenivaid Briti vägesid ning kohtuda peaminister Kaja Kallase ning NATO peasekretäri Stoltenbergiga.

Stoltenbergi päevakava oli tihedam. Peasekretär istus maha nii president Alar Karise, kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi, välisminister Eva-Maria Liimetsa kui ka kaitseminister Kalle Laanetiga.

Teisipäeva pärastlõunal andsid ÜK peaminister Boris Johnson ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg ühes peaminister Kaja Kallasega Tapa sõjaväelinnakus pressikonverentsi.

Kallas kinnitas ajakirjanikele, et neile teadaolevalt on Valgevene väed tunginud Ukrainasse ning see teeb Valgevenest samuti agressori. Kallase kiitis lääne ühtsust ja kiireid otsuseid seoses sanktsioonide ja relvasaadetiste näol. “Me ei saa lõpetada enne kui oleme peatanud Putini,” rääkis Kallas.

Kallase sõnul puudub Baltikumile endiselt sõjaline oht, kuid NATO peab suurendama siinset kohalolekut, et Venemaa peaministrit Putinit heidutada.

NATO rolli selles konfliktis kirjeldas pressikonverentsil enim ÜK peaminister Boris Johnson, kes rõhutas, et NATO on kaitseliit ning ei saa paraku minna välisriiki kellegi eest sõdima.

“Ükski NATO liige ei saa aktiivselt sekkuda konflikti Venemaaga - see on tohutult suur samm, mida astuda, ja seda ei saa ükski liikmesriik teha,” rääkis Johnson Tapal. “Me saame neid aidata enesekaitses ja saata igasugust abi. Aga me ei saa saata oma lennukeid Ukraina õhuruumi alla laskma Venemaa lennukeid.”

Johnsoni sõnul saavad lääneriigid lisaks relvasaadetistele, humanitaarabile ja põgenike vastu võtmisele aidata Ukrainat sellega, et lõikavad sanktsioonide abil Putini täielikult kogu ülejäänud maailmast ära.

NATO peasekretär Jens Stoltenbergi sõnul pole Baltikumi ohutasemest rääkides kahtlust, et NATO on täielikult pühendunud artikkel 5-le ning kaitseb NATO riike täielikult. Selle näidamiseks ning Putini heidutamiseks on NATO suurendanud kohaolekut Balti riikides nii merel. Õhus kui maal, viitas Stoltenberg.

Jaga
Kommentaarid