Viimastel päevadel on Venemaa poolt Ukraina vastu käivitatud jõhkra ning igasuguse põhjuseta rünnaku järel teatanud Eesti NATO liitlased järjest ja järjest uutest käikudest meie ja NATO idatiiva kaitse tugevdamiseks. kantsler Salm seletas, mida see tähendab võrreldes varasema liitlaste kohaoleku suurusega.

„Kõigepealt teatas Briti peaminister Boris Johnson mõni nädal tagasi siia täiendava lahingugrupi saatmisest, umbes tuhat meest. See jõuab kohale neil päevil, täna on üks suurem saadetis, järgmise nädala lõpuks on nad kõik siin. See on erakordselt suur panus,“ rääkis ta.

Kantsler tõi välja, et Briti panuse juures on veel üks oluline tahk, mis näitab, kui palju nad Eesti kaitseväge usaldavad. „Tähelepanuväärne on veel see, et see antakse Eesti kaitseväe juhtimisahelasse. Eesti kaitseväe juhataja juhib tänase seisuga kahte Briti pataljoni, mis on erakordselt suur usaldus meie vastu.“

Tavaline liitlaste eelpaigutatud lahingugrupp on Eestis koosnenud Briti osast ning siis üksteist väljavahetavatest Prantsuse ning Taani kompaniidest. Nüüd aga juhtub nii, et taanlased ja prantslased on korraga ühel ajal kohal, rääkis Salm.

„Prantslased, kes on samamoodi osa sellest EFP (NATO liitlaste eelpaigutatud üksus) lahingugrupist, on otsustanud, et nad ei roteeru siit välja, vaid jätavad selle kompanii siia pikemaks ajaks. Taanlased, kes kohe sisse roteeruvad, tulevad mõne nädala jooksul siia ja sellises koosseisus, nagu nad peavad tulema,“ lausus kantsler.

Lisaks on Eestis täiendav hulk liitlaste lennuvõimekust. „Meil on tänase seisuga siin viis F-35 lennukit, need roteeruvad küll pidevalt edasi tagasi Balti riikide ja Poola vahel. Nad on antud USA Euroopa väejuhatuse ülema kontrolli alla, et Balti riikide ja Poola õhuruum oleks kaitstud. Britid saadavad meile neli Apache helikopterit,“ ütles ta.

Kantsler Salm lisas, et samasugused liitlaste vägede kohaoleku suurenemised on toimumas või toimunud ka Lätis ja Leedus. „Lätis võime lugeda ameeriklaste täiendava pataljoni, mis tuleb Sabre Strike õppuse raames. 22 Apache helikopterit. Itaallased on rääkinud täiendavast panusest Lätti, Kanada saadab sinna suurtükipataljoni ja ohvitsere seda juhtima. Leedus on juba täna teada, et USA pataljon jääb sinna kauemaks ajaks, sakslased on teatanud 350 täiendava sõduri saatmisest, kes on juba kohal. Ja samuti teostab Leedust õhuturvet neli taanlaste lennukit, mis on selle seal kahekordistanud.“

Vastusena eile Venemaa poolt algatatud täiemahulisele kallaletungile Ukraina vastu nõudsid Eesti, Läti, Leedu ja Poola kohe NATO artikkel 4 konsultatsioone. Selle tulemusel teatas NATO, et idatiival on esimest korda „käivitatud kaitseplaanid“. Delfi uuris Salmilt, mida see tegelikkuses siis tähendab.

„See ongi väga keeruline asi, ehk sõjaväelaste töö, mida nad igapäevaselt teevad. Panevad vormi selga ja lähevad kuskile staapi tööle. See tähendab laias laastus seda, et NATO käivitas oma kollektiivkaitse operatsiooni. See operatsioon algab heidutusfaasiga, kus NATO peab oma vägedega tegema kõik, et kellelgi ei tuleks NATO ründamise mõtetki pähe,“ seletas kantsler Salm asja lahti. „Seal on paar olulist komponenti. Üks on juhtimissüsteemi käivitamine, et see oleks teravas vormis. See on Euroopa ühendvägede ülemale loa andmine vägede kiireks liigutamiseks, vägede juurde küsimiseks ja kõigeks selleks,“ püüdis ta lühidalt kaitseplaanide käivitamise sisu edasi anda.

Lisaks teatas kaitseministeerium täna täiendava abi saatmisest Ukraina kaitsejõududele. Muu hulgas puudutab see ka laskemoona, Ukrainale antakse juba teine ports Javeline, millele lisandub õhutõrje kahurite moon. Koos laskemoonaga saadetakse Ukraina kaitseväele ka toidupakke, meditsiinivarustust ja isikuvarustust nagu kiivreid.

Delfi uuris kaitseministeeriumi kantslerilt seepeale, mis on saanud Saksamaalt oodatud loast saata Ukrainale vanu sealt pärit haubitsaid. Viimati teatas Soome, kellele need haubitsad vahepeal kuulisid, et nende poolest võiks kohe need Ukrainasse saata.

„See Saksamaa luba ei ole materialiseerunud,“ pidi Salm möönma ka täna, rohkem kui päev peale Venemaa jubeda kallaletungi algust Ukrainale.

Kantsler oli siiski optimistlik ja arvas, et enamikus Euroopa kaitseministeeriumites vaadatakse täna, kuidas saaks Ukrainat ka relvadega aidata. „Küll aga terve Euroopa räägib sellest, et Ukrainasse tuleb relvi saata, ja kui jälgida rahvusvahelist meediat, siis enamikust riikidest tuleb sõnumeid, kuidas Ukrainat toetatakse. Ma arvan, et seda vestlust peetakse igas Euroopa kaitseministeeriumis praegu, mismoodi sinna kiirelt ja võimalikult palju relvi saata.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid