Britid saatsid siinsele 850-pealisele lahingpataljonile lisaks tuhatkond Royal Welsh lahinggrupi sõdurit ja sõjatehnikat. Otsus Tapal asuvaid üksusi kahekordistada sündis 10. veebruaril toimunud kohtumisel Briti peaministri Boris Johnsoni ja NATO peasekretär Jens Stoltenbergi vahel.

„NATO lahingugrupid Balti riikides ja Poolas on märkimisväärne heidutus, kuid väga oluline on, et liitlased on valmis siia tooma ka täiendavaid tugevdusüksusi,“ ütles kaitseminister Kalle Laanet, kelle sõnul on liitlaste signaal Kremlile ühene – me ei aktsepteeri Euroopa julgeoleku destabiliseerimist. „Ühendkuningriik on oluline liitlane, kellega meid seovad tugevad ajaloolised sidemed ja kogemused keerulistelt sõjalistelt operatsioonidelt,“ märkis Laanet.

Briti suursaadik ütles mõne nädala eest ERR-ile, et lisavägede siinviibimise aeg sõltub julgeolekuolukorra arengust, kuid on vähemalt kaks-kolm kuud. Briti väed võtavad osa ka suurõppusest Siil.

Eile jõudsid Eestisse ka Ameerika Ühendriikide hävituslennukid F-35.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid