Brüsselis algas neljapäeva õhtul EL-i riigi- ja valitsusjuhtide erakorraline kohtumine, kus keskendutakse vastuse saatmisele Ukrainale kallale tunginud Venemaa president Vladimir Putini režiimile. Peaminister Kaja Kallas tõdes kohtumise eel, et päev on erakordselt raske ning olukord väga tõsine. Ta kutsus astuma samme „vaenlase“, mis teeks ta tõeliselt nõrgemaks.

„Meil on väga raske, tõsine olukord. Kõik, mis ennustati juhtus. Lootsime muidugi, et seda ei juhtu. Nüüd peame olema ühtsed ja saatma tugeva signaali. See tähendab tugevaid sanktsioone, mis heidututaks ja karistaks vaenlast, teeks ta nõrgemaks, et ei saaks enam edasisi samme astuda,“ märkis Kallas Ülemkogu kohtumise eel.

Kallas ütles, et Eesti jaoks on päev sedavõrd raskem, et tähistame just täna oma iseseisvuspäeva. „Me tähistame vabadust, Ukraina võitleb aga oma vabaduse eest. Peame tegema kõike, et Ukrainat toetada, sõjaliselt, finantsiliselt, poliitiliselt. Peame andma signaali, et EL-i uksed ei sulgu, NATO uksed ei sulgu Ukraina jaoks,“ sõnas Kallas.

Ta lisas, et tema arvates Putin alahindab ukrainlaste võitlusvaimu.

Kallas peatus ka küsimusel, kas EL võib sanktsioonina peatada Venemaa ligipääsu rahvusvaheliste maksete süsteemile SWIFT. „Diskussioonid käivad, on mitmeid elemente, mis on nimekirjas ja see võib olla üks neist,“ ütles Kallas.

Peaminister ütles sanktsioonidest rääkides, et Euroopa Liit pole olnud oma sammudega sugugi aeglane. Ta seletas, et sanktsioonid jagati kaheks, esimene osa oli vastuseks venemaa poolsele isehakanud rahvavabariikide tunnustamisele. „Nüüd on täis invassioon, peame täispaketi panema.“

Selles suhtes hoiatas Kallas kohtumise eel riike, mis arvavad, et nad on Venemaast kaugemal ja võibolla ei peaks siis nii karm olema Putini režiimiga. „Tegelikult on Tallinnast Kiievini 1300 kilomeetrit ja sama palju sealt Berliinini. Kõik peaksid olema ärevil, mitte ainult need riigid, kel on piir Venemaaga,“ märkis Kallas.

Ta lisas, et terve maailm peaks Venemaa hukka mõistma. sest ÜRO harta keelab teistele riikidele kallale tungimise. „Iga riik peaks seda ütlema, muidu võib olla teisi suurriike, kel tekib isu naabrite territooriumi vastu,“ lausus Kallas.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid