„Eesti Vabariigi 104. sünnipäev ja rahvusvaheline olukord olid meie toimetusele piisavaks spikriks, kuidas jätkata meie traditsioonilist nn aastapäeva- ja numbrisarja: toome tänavu välja ja esile 104 Eesti kaitsjat," rääkis Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald.

"Me näeme ja tajume, et vabadus ja iseseisvus pole kunagi iseenesestmõistetav. Selle hoidmine ja kindlustamine on visa ja igapäevane töö. Teeme koos lugejatega kummarduse neile, kes on vabaduse meile toonud, vabadust hoidnud ja kaitsnud. Nähtavalt ja nähtamatult."

Fookus militaariale

Seersant Ingvar Lagerest
EV104 sünnipäevaprojekt tutvustab meile 104 kaitsjat. Nad on inimesed, kes on sidunud oma igapäevaelu ja töö riigikaitsega. Valikut teha oli raske ja siin olid meile abiks ametkonnad, kes juhatasid meid Narva aasta kaitseliitlaseni. Tegime intervjuu legendaarse missioonisõduriga: kümnel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalenud 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljoni seersant Ingvar Lagerest sai tänavu presidendilt ka Kotkaristi teenetemärgi.

Kui palju me tunneme aga erinevaid sõjamasinaid, mis kas NATO liitlaste tooduna või meie oma masinpargis on vajadusel meid kaitsma? Tutvustame nii mõndagi uhkemat ja uuemat, mida Eesti pinnal leida on.

Kas teadsite, miks uued suured liikursuurtükid said endale nimeks Carmen ja Lily? Sellest räägime loos, mis selgitab K9 ehk KÕU-de olemust lähemalt. Ka tutvustame Eesti oludes ideaalset lahingmasinat CV90. Suured ja uhked on ka NATO liitlaste tankid – brittide Challenger 2 ning prantslaste Leclerc.

Ka on meile abiks nutikad äpid ja teadlikud lahendused, mis aitavad meil end turvaliselt tunda. Võitlus käib ju ka arvutis meie tähelepanu ja veendumuste üle.

"Nähes, kuidas mujal maailmas on mitmes kohas demokraatia nõrgenemas, tunnen seetõttu kohustust kaitsta enda riiki nii, nagu kõige paremini oskan. Küberväejuhatuse IT-keskuses arendades tunnen uhkust, et olen andnud oma panuse infosüsteemide arengusse. Seisan igapäevaselt selle eest, et lahinguolukorras oleks iga Eesti sõdur teadlikum ja operatiivsem kui kunagi varem võimalik," ütleb reamees Villem Känd, Eesti küberkaitsja.

Me kõik saame panustada

Riigikaitse olulisim komponent on aga inimene: teadlik ja tark inimene, kes pühendunult on vajadusel valmis minema kas õppustele või päästeoperatsioonile või aitama seal, kus seda kõige rohkem vaja. Seda kinnitab ka aasta kaitseliitlane nooremleitnant Vladimir Tšudajev Narva malevkonnast. "Kaitseliit annab võimaluse mulle kaitsta oma perekonda ja oma maad," ütleb ta.

Vabariigi president Alar Karis
Oma mõtteid jagab meiega Eesti riigikaitse kõrgeim juht, president Alar Karis, kelle sõnul algab julgeolek lihtsatest asjadest, sellest, et tänavad ei oleks libedad ning liiklus ja side toimiks.

"Tänapäeval teame, et hübriidsõda võtab järjest riuklikumaid toone. Samuti teame, et ei sõjaline oht ega agressiivsus pole enam muinasjutt. Oleme aga kindlad, et meie kaitsevõime ja meie kaitseväelaste võime keerulistes oludes vastu panna on olemas. Oleme seda ju harjutanud ja oleme selleks valmis juba mitukümmend aastat ning sellele kõigele annab kindla raami ka NATO," rääkis president Karis.

104 lühilugu koos fotoga saab lugeda nii eesti- kui ka venekeelses Delfis ning pikemaid lugusid leiab Eesti Päevalehest vabariigi sünnipäevanädalal. Esimese loona ilmus LP-s Tuuli Jõesaare lugu kaitsjatest, kes on missioonidel meie nimel elu jätnud. "12 katkenud elu. Meie mehed missioonidel, kes tagasid kodumaale liitlased ja tugeva kaitse," tuletab meile meelde, et iga asjal on hind.