Algklassi ettevõtlusõpetajad: ükski laps ei ole liiga noor, et rääkida talle rahatarkusest

Kui algklassilaste ja ettevõtlusõppe seostamisel on sageli esmane reaktsioon, et nad on ju liiga väikesed ega saa sellest veel aru, siis Edu ja Tegu aasta ettevõtlusõpetaja tiitli pälvinud õpetajad Margit Luts ja Silja Enok tõestavad vastupidist. Nad annavad ettevõtlusõpet justnimelt algklassides ning on panustanud ka sellesse, et teistel õpetajatel üle Eesti oleks sobivaid õppematerjale.

Tallinna Reaalkooli õpetaja Margit Lutsu sõnul ei õpita algklassides bilanssi ega kasumiaruannet, vaid rõhku pannakse sellele, et lapsed mõistaksid ümbritsevat ja pidevalt muutuvat maailma. Lastele on vaja õpetada koos tegutsemist ja teistega arvestamist ning algklassilapsed on väga põnevil, kui peavad tegema rühmatööd, arutlema ja otsustama grupis, kus on vajalik teiste arvamusega arvestamine.

Tundides räägitakse ka rahast ja selle kulutamisest. Laste rahakogumist on raskendanud pangakaartide kasutamine, sest lapsed peavad taskurahaks sularaha ning seda enam väga ei leidu. „Kaardiga kipub piir kaduma – ei saada aru, kui palju raha päriselt on. Nii mõnigi laps usub, et kaardil on lõpmatu hulk raha. Algklassilaps peab teadma, kust tuleb raha ja kuidas säästa. Neid tuleb suunata mõtlema raha väärtusele ja arukatele rahaotsustele, näiteks kas laenamine on ikka alati hea mõte ning kas raha eest saab osta kõike, muu hulgas ka sõpru. Lapsed peavad mõistma, et kui raha saab töötades, siis on äärmiselt oluline inimese ja ameti sobivus, samuti et ilmtingimata ei pea elu lõpuni ühte ametit pidama. Läbi väikeste tegevuste arendame algklassilaste enesejuhtimise võimet, suhtlemisoskuseid, rahatarkust ja leidlikkust,” selgitas Luts, kelle loodud on ka spetsiaalselt esimesele kooliastmele mõeldud ettevõtlikkust ja rahatarkust õpetavad töölehed, mis on E-koolikoti kaudu kõigile kättesaadavad.

Laste piiritut loovust saab õppimisel edukalt ära kasutada

Vändra Gümnaasiumi õpetaja Silja Enok peab oluliseks, et lapsed õpiksid juba algklassides ära ettevõtliku eluhoiaku. „Nii õpivad nad igapäevaseid probleeme märkama, neile lahendust otsima ja ka ebaõnnestumise korral uuesti proovima,” ütles Enok.

Ettevõtlusõppes õpetatakse lastele rahatarkust, tutvustatakse elukutseid ja innustatakse loovalt mõtlema. Teemad on eakohased, aga alati proovitakse selgitada ka lapsi huvitavaid või nende jaoks segaseid teemasid. Näiteks avaldas üks kolmanda klassi õpilane soovi saada rohkem teada SMS-laenudest. „Võime mõelda, et laenust pole mõtet nii vara rääkida, aga kui laps puutub teemaga kokku ja ei saa sellest aru, siis on hea, kui ta selle kohta küsida saab. Teema kohta küsinud laps sai tunni lõpuks aru, et SMS-laen on justkui auk, kuhu võib sisse kukkuda, aga kui auku saab kukkuda, siis saab sellest ka välja ronida,” meenutas Enok.

Kui õpilasfirmasid luuakse reeglina põhikooli viimases kooliastmes või gümnaasiumis, siis Vändra Gümnaasiumis saavad juba kuuenda klassi õpilased omal soovil mini-minifirma teha. Nii on valmistatud seepe, mänguasju, kehakoorijat ja multifunktsionaalseid kaustikuid. Noorte loovus on piiritu – välja on mõeldud isegi looduslikust toorainest hambapasta, mille täpne materjal jäägu lugejate üles leida. „Väiksemate laste huvi maailma vastu on suur ja nad on ebaõnnestumist pelgamata valmis firma tegemist proovima. Mida vanemaks saadakse, seda rohkem tekib hirmu läbikukkumise ees,” rääkis õpetaja. Ettevõtlusõppe oluline osa ongi õpetada, et ebaõnnestumine ei ole maailma lõpp ning tuleb edasi töötada ja teistmoodi proovida.

Ettevõtlustunnid õpetavad lastele ka seda, kuidas majandus töötab ja milline on tarbija roll. „Esimeses klassis meisterdame mängujäätisi ja neljandas klassis loome ühetunnirestorani. Need on hoolikalt ettevalmistatud lõbusad ja praktilised tegevused, kust lapsed saavad kogemuse, et ostja valib jäätise ja maitseb suupistet, mis talle meeldib, mitte selle, mida ettevõtte juht otsustas toota. Hästi läbiviidud ettevõtlusõpe annab õpilasele arusaamise, et tal on võimalus igapäevaselt majanduselus osaline ja otsustaja olla,” rääkis Enok.

Laste eduelamus motiveerib ka õpetajat

Silja Enoki kõige suurem elamus õpetajana on see, kui õpilased jõuavad üheskoos tegutsedes eesmärgini. „Eelmisel õppeaastal võitsid kuuenda klassi õpilased Pärnumaa parima mini-minifirma tiitli. Ettevalmistused selleks algasid esimeses klassis ja kestsid tinglikult kuus aastat. Ettevõtlikkuse arendamine sisaldas igapäevast koolitööd, jõukohaste teadustööde tegemist ja kaaslastele esitlemist ja osalemist erinevatel koolinoorte äriideede võistlustel,” ütles õpetaja. Tema viimase nelja aasta töö võttis aga suurepärase motivatsioonilausega kokku neljanda klassi poiss, kes teatas keset tundi, et arvab aru saavat, miks neil majandusõpetus tunniplaanis on: „Me ju elamegi majanduse sees ja sellepärast ongi seda tundi vaja!”

Margit Lutsu koolis korraldavad neljandad klassid jõululaata. Ettevõtlusõppe raames tutvuvad nad erinevate tootmisviisidega, maksudega, reklaamiga ja kindlasti peavad pidama ka väikest arvestust oma meeskonna rahaseisu üle. „Küll on tore, kui „maksuraha” läheb talvespordi või kevadise ekskursiooni tarbeks, kui kasum on päris korralik või kõik su tooted ostetakse ära,” rõõmustab Luts laste eduelamuste üle. „Õpetajana motiveerib ka see, kui esimeses tunnis esitatud küsimusele, mis seostub sõnaga majandus, on vastuseks aktsiad, börs ja investeeringud – siis saad aru, et tööpõld on lai ja mul on võimalus väikesed ärimehed majanduse aabitsateadmiste juurde juhatada,” naerab ta.

Kuidas lapsevanemad õpetamisel kaasa lüüa saavad?

Silja Enok räägib, kuidas Vändra Gümnaasiumis korraldati järjepidevalt seitse aastat kogu koolile ettevõtlusõppe raames teemanädalaid kohtumaks inspireerivate inimeste ja nende ettevõtetega. Aastate jooksul on esinejaid olnud korstnapühkijast geeni- ja kosmoseteadlaseni ning toimunud töötube trummiansamblist arhitektuurini. Nende nädalate peaesinejaid aitasid valida õpilased, korraldamisel ja planeerimisel olid abiks lapsevanemad, vilistlased ja kohalikud ettevõtjad. Selliseid projekte tehakse laialdaselt, kuid teemanädalate erilisus seisnes selles, et esinejaid valisid ja nende tundides ning töötubades osalesid kõik õpilased 1.–12. klassini. Lisaks tegid lapsed õppeaasta algul vanematele ettepaneku tulla tundi esinema või kutsuda klass võimalusel õppekäigule oma ettevõttesse.

Ka Margit Luts toob välja, et ametite tutvustamine karjääripäeval on lastele põnev. Eriti tore on, kui lapsevanem annab tundi, mis seostub tema tööga. Samuti on lapsevanemate toetus näiteks koolilaatade õnnestumisel väga oluline, sest esimene investeering tuleb ikka pere rahakotist. Seega on lapsevanemad alati oodatud kooli poole pöörduma, et ühiselt jagada õpilastele praktilisi teadmisi ja kogemusi.

Soovitused ettevõtlikkuse ja rahatarkuse arendamiseks kodus

• Kaasa last kodustesse tegemistesse. Alustada võib kasvõi koos söögi valmistamisest, koristamisest, poes käimisest või aiatööde tegemisest. Nii areneb lapse algatusvõime ja arusaam, et asjad ei juhtu iseenesest, vaid nende nimel tuleb ise tegutseda.
• Räägi lastega sellistel teemadel nagu kust raha tuleb, mis tööd vanemad ja tuttavad teevad, mida nad ülikoolis õppisid või mis on nende huvialad. Nii areneb arusaam erinevatest töökohtadest ja rahatarkusest üldisemalt.
• Paku lapsele võimalust mõne soovitud asja jaoks raha koguda. Nii õpib laps tegevust eesmärgistama ja pikema aja jooksul distsiplineeritult tegutsema.
• Lase lapsel katsetada ja eksida. Vanemana on oluline last toetada ja vajadusel uuesti reele aidata, mitte tema eest kõike ära teha. Nii areneb lapse katsetamisjulgus ja tahtmine ka pärast ebaõnnestumisi siiski eesmärgi suunas edasi liikuda.

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programm Edu ja Tegu toetab koole ettevõtlus- ja karjääriõppe rakendamisel, samuti Junior Achievement Eesti õpilasfirmade ja Ettevõtliku Kooli haridusprogrammiga liitumisel. Edu ja Tegu programmi viib Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu Haridus- ja Noorteamet. Vaata lähemalt: www.ettevõtlusõpe.ee.