Jaak Madison jäi Ukrainale laenu andmise küsimuses erapooletuks: oleme fraktsioonis sõbralikult neutraalsed, et mitte tüli üles kiskuda
(92)
Jaak Madison (EKRE) pidas tarvilikuks oma otsust kommenteerida sotsiaalmeedias.
“Olin erapooletu seetõttu, et meie poliitgrupis ongi selline problemaatiline küsimus, mis puudutab välisabi andmist rahaliselt ja mis puudutab teiste riikide asjadesse sekkumist," sõnas Madison.
Mida see mõte enesest täpsemalt kujutab? Madison polnud selgitusega kitsi.
"Meil on erakondi meie poliitgrupis Saksamaalt-Prantsusmaalt, kes üldiselt on väga vastu sellele, et anda mingisugust rahalist abi näiteks Ukrainale ja samal ajal, noh, mul isiklikult ei ole selle vastu midagi, aga poliitiline kompromiss/konsensus on see, et kui nemad ei hääleta vähemalt vastu sellele, siis me ei hakka ka väga poolt hääletama ja oleme neutraalsed. Oleme sõbralikult neutraalsed, et mitte tüli üles kiskuda," ütles Madison videoeetris.
Siinkohal tuletas Madison vaatajaskonnale meelde, et Euroopa Liit on juba Ukrainale miljardite eurode jagu abi andnud.
"Ja väga suur osa sellest on läinud vasakule, kellegi taskutesse," viitas Madison korruptsiooniproblemaatikale. "Arvan, keegi ei ole selle vastu, et me toetame Ukrainat - me toetame nende majandusreforme, toetame nende ettevõtlust, toetame nende kaitsevõimet, aitame neid militaarselt - aga lihtsalt raha külvamine lennukilt (ilma, et teaksime, kuhu see raha läheb ja kelle taskusse jõuab), pole väga mõistlik ja tark tegu."
Madison avaldas arvamust, et targem oleks Ukrainale anda otsest abi teatud protsesside elluviimisel, mis tasutaks otse Euroopa Liidu rahakotist. Niiviisi saab tema silmis olla kindel, et finantsvahendid lähevad õigesse kohta ning jõuavad lõppeesmärgini.
Sõjalisele abile "jah", rahalisele "ei"
Madison avaldas muuhulgas ka imestust, et kümnete ja sadade hääletuste seast korjati välja just Ukrainale rahaliste ressursside edastamise hääletus, kus ta ainsa eestlasena neutraalseks jäi.
"Miks nad [ajakirjanikud] ei vaata, kuidas hääletasid Eesti saadikud, mis puudutab ettepanekut võtta ära välispoliitilistes küsimustes Euroopa Liidus ära ükshäälsuse nõue?" tõi Madison näiteks, nimetades lisaks ajakirjanikke ka pealiskaudseteks ja rumalateks.
Sõjaseisukorrast rääkides toonitas Madison siiski, et Euroopa Liit peab Ukrainat aitama.
"Mulle meeldiks, kui oleksime valmis aitama Ukrainat igakülgselt - andma neile lahinguvahendeid, õhtuõrjerakette, kõike," sõnas ta samas videos. "Poliitilises mõttes ilmselgelt - kui me saame kuidagi aidata Ukrainat, peame me seda tegema."
Jaak Madison kuulub Euroopa Parlamendis Identiteedi ja Demokraatia fraktsiooni.
Taustast
Kolmapäeval anti Euroopa Parlamendis roheline tuli 1,2 miljardi euro suuruse laenu eraldamiseks Ukrainale, mis aitab riigil katta 2022. aasta rahastamisvajadusi.
Parlament kiitis heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku anda Kiievile erakorralist abi, kuna Ukraina välisfinantseerimine on Venemaa sõjalise ohu ja COVID-19 pandeemiast tingitud majandusolukorra tõttu kokku kuivanud.
Laenu eesmärk on toetada riiki ägedas kriisiolukorras ja tugevdada Ukraina vastupanuvõimet. Raha väljamaksmiseks peab riik jätkama Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) poolt heaks kiidetud makromajandusliku programmi elluviimist ning demokraatia toetamist.
Kiirmenetluse korras vastu võetud resolutsiooni poolt hääletas 598, vastu 55 ja erapooletuks jäi 41 parlamendiliiget.
Alates 2014. aastast on EL ja Euroopa finantsasutused eraldanud Ukrainale üle 17 miljardi euro toetusi ja laene. IMFi hinnangul on Ukraina rahastamisvajaduste puudujääk 2022. aastal 2,5 miljardit dollarit (2,2 miljardit eurot).
