Kuidas hindab professor ühiskonnas üldist ärevuse fooni? Vihalemm ütles, et foon kujuneb erinevate rühmade probleemi tunnetusest. „Võib öelda siiski, vähemalt jaanuarikuu küsitluse põhjal, laias laastus 2/3 tunneb muret olukorra pärast ja tunneb, et olukord on kriitiline ja oht ei ole veel möödas,“ sõnas ta. „On ka sellised sotsiaalsed rühmad, kes leiavad, et ohtu pole kunagi olnudki või et suurem oht on juba möödas.“

Vihalemm toonitas, et vaktsineerimine on üks viis, kuidas riske leevendada. Ta ütles, et pole õige öelda, et lapsed ja noored põevad haigust kergemalt, sest see alati ei pruugi nii minna, rääkimata täiskasvanutest. Ühtlasi märkis ta, et koroona põdemine ei pruugi piirduda vaid tavaliste külmetushaiguse sümptomitega, vaid võivad tekkida rasked tüsistused ka pärast põdemist.

1x
00:00

Vaadates praegu haigla- ja ka suremusnumbreid, on aru saada, et arusaam, justkui oleks omikron kerge nohuviirus, päriselt paika ei pea. Haiglas on täna hommikuse seisuga 531 patsienti. Ainuüksi üleeile suri 17, eile 9 inimest. Kuidas teha inimestele selgeks, et ka omikroni tuleb suhtuda tõsiselt?

„See on mingis mõttes hea, et mõtlema idealistlikult,“ sõnas Vihalemm, kuid lisas, et reaalsus on olukord teine. „Võib-olla tuleks siin olla pragmaatilisem ja öelda, et hetkel ei ole aeg leevendusteks.“

Vihalemm lisas veel, et peame õppima lainetel surfama: „Puhkama siis, kui on leevenenud aeg.“

Kas oleme jõudnud olukorda, kus kõik, kes on vaktsineerimata, ongi kategooriliselt selle vastu?

Vihalemm rääkis, et on veel siiski neid, kes kõhklevad. Ta lisas, et ajutised elevused – nagu näiteks arutelu koroonapassi kaotamise võimaluse üle – segavad kaalumise protsessi. „On inimesi, kes ei suuda närvilises olukorras teha otsuseid,“ sõnas ta.

Kõigest täpsemalt juba Delfi „Erisaates“.

Jaga
Kommentaarid