Mässumeelne teismeline – kuidas tema energia ettevõtlikkuseks muundada?

Teismelisi peetakse üheks keeruliseks seltskonnaks, kellele mõeldes hoiavad peast kinni nii lapsevanemad kui ka õpetajad. Tartu Ülikooli kognitiiv- ja koolipsühholoogia lektor Triin Liin ütleb, et teismelised võivad pidevas uudsusejanus küll teinekord rumalusi teha, kuid samas on just uudishimu maailma vastu eelduseks ettevõtlikkuse arendamisel – vaja on vaid õiget suunamist.

Teismeeana defineeritakse enamasti vanusevahemikku 12–18 ning seda perioodi iseloomustavateks märksõnadeks peetakse sageli konfliktsust, ebastabiilsust ja rumalat riskeerimist. „Muutused ajus ja mõtlemises on teismelise arenguprotsessi loomulik ja vajalik osa. See ei tähenda aga tingimata probleeme – toetavas keskkonnas vähenevad nii konfliktsus kui ka ebakohane käitumine,“ kommenteeris Liin.

Teadusuuringutes tuuakse välja neli teismelisi iseloomustavat omadust, milleks on uudsuseotsingud, laienenud suhtlusring, intensiivistuvad emotsioonid ning loovus ja uurimine. „Teismelised on ühest küljest impulsiivsed, emotsionaalsed ja riskivalmis ning teisalt tohutult loovad, julged ja pealehakkajad. Neid kannustab uudsus ja põnevus ning nad tahavad saavutada edu ja on valmis selle nimel tegutsema. Samuti motiveerib teismelisi teistega koos tegutsemine. Eakaaslastega koos tegutsedes võimenduvad emotsioonid ja tugevneb kambavaim – isegi teod, mida üksi ei tehtaks, tunduvad koos sõpradega head. Kõik need omadused on väga soodne baas ettevõtlikkuseks ja ettevõtlusõppeks ehk nad on valmis riskeerima, uusi ideid välja mõtlema ning ise midagi looma ja ellu viima, antagu ainult võimalus,“ selgitas Liin.

„Raamidesse sundimise asemel tuleb nad õppima panna selliselt, et nad ise arugi ei saa, et õpivad, sest kaaslastega koos on kõik huvitavam ja põnevam ning hea tunne on intensiivsem, kui sellega kaasneb praktiline ülesanne ehk väljakutse,“ selgitas Liin. Intensiivne hea tunne, mis seondub õppimisega – mida veel tahta! Kuid kuidas seda saavutada?

Psühholoogi soovitused teismelise õppima motiveerimiseks

• Leia tema kasu. Mõtle välja, millest on teismelisel puudu ja mis võiks tema elu lihtsamaks teha. Teismeliste loovus on suur ja neid motiveerib, kui nad näevad seost selle vahel, mida on vaja ja millised on nende võimalused seda saavutada. Tähtis on leida üles nende enda huvi. Alustada võiks sellest, et kaardistada, mida noorele teha meeldib ja kuidas neid oskuseid kasulikuks pöörata. Tuleb leida tasakaal erinevate motivaatorite vahel – teatud asju tuleb teha tasu pärast, teisi aga õppimiskogemuse pärast. Ka ettevõtlusõppe tunni jaoks ettevõtlusidee leidmine võiks alata probleemi lahendamisest.
• Rõhuta tema positiivseid omadusi. Näiteks öeldes noorele, et kuigi oluliselt lõbusam oleks täna kinno minna, näitad sa selle asemel kodutööd tehes, et oled meelekindel, iseseisev ja võimekas ning suudad eesmärke seada – sul on olemas kõik need oskused, mis aitavad elus hakkama saada.
• Pane ta õppima, ilma et ta märkaks, et õpib. Las ragistab erinevate väljakutsete kallal. Töövarjupäevad, ettevõtetes käimised, ettevõtlusõppes erinevate projektide elluviimised ja õpilasfirmade tegemine on neile väga põnevad ja õpetlikud, sest annavad noorele eduelamuse. Lisaks õpivad nad iseennast positiivest küljest tundma ja saavad sütitava reaalse elu kogemuse.
• Arvesta grupikuuluvuse vajadusega. Kuuluvusvajadus on noorele väga oluline. See eeldab aga kokkulepete täitmist, et mitte saada grupist välja jäetud, ning seetõttu kasvab motivatsioon oma osa ära teha.
• Anna talle valikuvabadust ja vastutust. Teismelist motiveerib teadmine, et talle antakse autonoomiat, valikuvabadust ja tema arvamusega arvestatakse. Seega võimalusel tasub õppimises anda neile valikuvabadust – nad ei saa otsustada, mida õpivad, aga saavad valida, kuidas õpivad. Näiteks kui kirjanduse tunnis tuleb lugeda läbi teatud hulk raamatuid, siis kohustusliku kirjanduse nimekirja laiendades saab noor leida just selle maailmaklassika raamatu, mis teda tõepoolest huvitab. Endale meeldiva viisi leidmine suurendab ka motivatsiooni.
• Aita tal leida oma koht elus. Teismelised on enamasti võimelised mõtlema ja käituma nagu täiskasvanud ning nad suudavad analüüsida, mis on läinud hästi või halvasti, luues arusaama enda tegevustest ja tagajärgedest. Selleks, et teismelised hakkaksid tegema tulevikuplaane, on neil vaja tunda ja analüüsida iseennast, oma oskusi ja omadusi, huvisid ja sobivust erinevatele erialadele. Et aidata noorel oma võimalustest aru saada, tuleb suunata neid olemasolevat infot analüüsima – näiteks mida on selleks vaja, et oma lemmiktegevuses edukas olla ja kas see meeldib piisavalt, et ise tulevikus selles valdkonnas töötada? Igast tegevusest ja kogemusest saab midagi õppida – ka arvutimängude mängimine arendab oskusi. Et mängus edukas olla, on vaja julgust, planeerimist, riskivalmidust, aga ka head suhtlemisoskust ja meeskonnatööd – kõik need on oskused, mida tuleviku erialal ära saab kasutada.

Karjääriõpe aitab luua seoseid koolitundide ja päriselu vahel

Sellise eneseleidmise kaudu motivatsiooni tekkimist saab hästi toetada ka kooli karjääriõpe. Igal õpilasel tekib ühel hetkel koolitee jooksul küsimus, milleks tal mingit ainet vaja on. See ongi karjääriplaneerimise koht, mida iga aineõpetaja ja lapsevanem saavad toetada – arutada läbi, milleks ja kellele konkreetset ainet vaja on ning kuidas seda päriselus rakendada. Ja olgem ausad – mõnikord tulebki leppida sellega, et ettevõtlik ja asjalik noor otsustab, et tema plaanides on vene keele või füüsika jaoks vähem ruumi, sest mitte keegi ei jaksa kõiges tippu tõusta, kuid tegelikult polegi seda ju vaja!

Seega ei tule õpetajatel ja lapsevanematel teismeiga mitte lihtsalt „ära kannatada“, vaid selles aktiivselt osaleda ja noorukit oskuslikult suunata. Nii saab teismelistele omaseid mõttemustreid ära kasutades arendada nii loovat probleemilahendust, kriitilist mõtlemist kui ka ettevõtlikkust, mida vajab ühiskond nii praegu kui ka tulevikus.

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programm Edu ja Tegu toetab koole ettevõtlus- ja karjääriõppe rakendamisel, samuti Junior Achievement Eesti õpilasfirmade ja Ettevõtliku Kooli haridusprogrammiga liitumisel. Edu ja Tegu programmi viib Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu Haridus- ja Noorteamet. Vaata lähemalt www.ettevõtlusõpe.ee.