Milleks meile rahatarkus?

Rahatarkusest on saamas justkui omaette moesõna – ei lähe nädalatki, ilma et selle teema kohta ei ilmuks mõni artikkel või ei räägitaks rahast mõnes telesaates. Majanduslikku mõtlemist ja rahaga toimetamist peaksime õppima juba koolis, kuna need on teadmised, milleta ei saa keegi meist hakkama. Rahatarkuse koordinaator ja investor Liisi Kirch selgitab, miks on rahatarkus nii oluline.

Inimeste teadvusesse on rahatarkus viimastel aastatel järjest kiirenevas tempos jõudnud tänu pensionireformile, aga ka börsil toimuvale, kus järjest rohkem ettevõtteid avalikult raha kaasab ja investorite arv tõusutrendi näitab.

Rahatarkus on oskus oma rahaga targalt toimetada: seda mõistlikul määral koguda ja vajadusel targalt kulutada. Rahatarkus on vajalik igapäevaselt ja igaühele olenemata vanusest, elukohast, laste olemasolust, varasemast huvist või selle puudumisest. Rahatarkus ei võrdu vaid investeerimisvõimaluste omavahelise võrdlemisega – me ei pääse sellest toidupoes valikuid tehes, puhkusereisiks raha kogudes ega otsustamisel, kas osta või üürida järgmist kodu.

Raharumaluse tagajärjed

Inimesi, kes rahatarkuse baastõdesid ei tunne või ei rakenda, leidub erinevatel põhjustel. Nendest olenemata tuleb tõdeda, et selline käitumisviis toob varem või hiljem kaasa olukorra, kus suurem rahaline väljaminek tuleb teha kohe ja selline olukord ei küsi viisakalt uksele koputades, kas nüüd on õige hetk. Päästikuks võib saada suur hambaravi- või elektriarve, aga ka vajadus parandada või välja vahetada asendamatuna näiv kodumasin. Hullemal juhul tekib keerukas olukord kiiresti palgakärpe või töökoha kaotamise tulemusel.

Jättes hetkeks kõrvale stressi, mis lühiajaliselt on liigutama panev jõud, kuid pikaajaliselt ja püsivalt võib tervisele pöördumatud jäljed jätta, lahendatakse kirjeldatud ootamatuid olukordi üldjuhul mõne laenuga. See omakorda tekitab koormust niigi mitte just ideaalses seisukorras finantsolukorrale, sest kui raha ei jäänud üle enne laenukohustuse võtmist, siis seda enam on keeruline midagi kõrvale panna siis, kui igakuiselt tuleb veel rohkem välja käia.

Nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt läheb veelgi keerulisemaks, kui laene on palju ja rahakotis olevaid auke proovitakse lappida omakorda raha juurde laenates. Tihtilugu saavad niisugused mured alguse ühest süütust järelmaksust või väikelaenust. Jah, ka järelmaks on laen, kusjuures päris krõbeda intressiga! Vahel ei taheta ka laenukoormaga tegeleda või sellest rääkida ja kuigi pea liiva alla peitmine tundub lühiajalises vaates plaastrina, siis tegelikult tuleks otsustavad sammud teha just probleemide tekkimise hetkel. Mõelda tuleks enne laenamist ka sellele, mida oma praegustes tarbimismustrites muuta võiks, et laenu teenindamine lisastressi kaasa ei tooks. Või kas ühte või teist laenu ikka on nii väga vaja, ehk saab ka teisiti?

Rahatarkust läheb vaja nii praegu kui ka tulevikus

Inimeste vastutus oma rahaasjade planeerimisel on tõusvas trendis ning sellele lisavad hoogu vabatahtlikud pensionisambad, vähenevad sotsiaaltagatised ja rahvastiku vananemine. Esimese pensionisamba alustala on tööl käivad inimesed, kelle sotsiaalmaksust rahastatakse praeguseid pensionäre. Eesti demograafiline pilt näitab, et mida aeg edasi, seda vähem on tööealisi inimesi pensionäridega võrreldes, mis omakorda tähendab kas kõrgemaid makse või rohkem vastutust pensioniaja planeerimisel. Kui pensioniiga juba kätte jõuab, on hilja mõelda, mida oleks saanud paremini teha.

Arenev finantskeskkond soosib samuti neid, kel rahatarkuse tase kõrgem. Järjest jõuab turule uusi finantstooteid ja -teenuseid, mille kättesaadavus paraneb kas samas tempos või kiireminigi. Nende sisu mõistmiseks ja enda heaks tööle panemiseks on oluline mõista rahatarkuse baastõdesid – näiteks kui miski tundub liige hea, et olla tõsi, siis sisetunne ei valeta. Suurema tootluse teenimiseks tulebki võtta suurem risk ehk tõenäosus oma raha kaotada on selle võrra samuti suurem.

Tiheda konkurentsi tuules tekivad juurde tarbijale soodsamad ja mugavamad võimalused oma rahaasju jälgida ja meelerahufondist üle jäävat raha investeerida, kuid nendegi puhul tuleb mõista, millist raha kasvama panna. Investeerimises võib kergesti pettuda, kui kõik vabad vahendid viimseni ära paigutada ja siis avastada, et mõni ootamatus nõuab investeeringu müümist. Kui turuhind sel konkreetsel hetkel müümist ei soosi, siis tuleb leppida väiksema summaga, kui esiti ära investeeritud sai, ning esialgse eesmärgini – raha kasvatada – jõudmist lühikeses vaates ebaõnnestunuks lugeda.

Rahatarkust läheb vaja kõigil

Vajadus oma rahaga tarku otsuseid teha on niisiis kõigil, kes tahavad praegu ja tulevikus mõnusalt ära elada. Põhjuseid on võlgade vältimisest kuni innovatsiooniga kaasaskäimiseni, kuid kõige olulisem võiks olla isiklik rahulolu. Rahaasjadega tegelemist edasi lükates on suurem võimalus stressitaseme tõusuks, sest muretsetakse toimetuleku ja homse päeva pärast, see omakorda toob produktiivsuse alla töises plaanis ning tekitab pingeid pere- ja sõprussuhetes. Rahatarga ja ettevõtliku käitumise juurutamist tasub alustada juba lapsepõlves, kooli ja kodu koostöös. Selleks on Rahandusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti välja töötatud õppematerjale nii koolidele kui ka kodus kasutamiseks.

Kui igaüks meist proovib praegu ja tulevikus rahaasjadest paremini aru saada, meelerahufondiks raha koguda ja pisut vanaduspõlveks investeerida, jõuame ka rahvusena õnnelikkuse skaalal kõrgemale. Rohkem rahatarkust, rohkem rõõmu!

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programm Edu ja Tegu toetab koole ettevõtlus- ja karjääriõppe rakendamisel, samuti Junior Achievement Eesti õpilasfirmade ja Ettevõtliku Kooli haridusprogrammiga liitumisel. Edu ja Tegu programmi viib Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu Haridus- ja Noorteamet. Vaata lähemalt www.ettevõtlusõpe.ee.