Noormees on juba kolm aastat pildistanud Ironmani võistluseid ja filminud muusikavideoid. Lisaks treenib ta tõukerattureid ja sai judos äsja pruuni vöö, mis annab Otile abitreeneri staatuse. Judovõistlustel teeb ta treenerina kaasa, kuid on ka ise juba 13 aastat sportlasena alaga tegelenud.

Samuti teeb Ott ise muusikat artistinimena Judopoiss. Oma stiili kirjeldab ta tavalise raadios mängitava hiphopina. Muusikani jõudis ta läbi kitarrimängu. Selle kõrvalt avastas ta, et arvutis saab ka ise erinevaid biite luua. Sealt tekkis huvi teha ise muusikat ja ühtlasi hakkas ta ka ise laulusõnu kirjutama ning lõpuks andis ka esimesed laulud välja. Eelmise aasta viimaseks singliks oli „Liblikad“, mida on erinevate platvormide peale kokku kuulatud pea 350 000 korda. Judopoisi muusikat on mängitud ka tuntud raadiojaamades – näiteks Sky Plusis.

Ott on enda jaoks väga selgelt paika pannud, et kõige tähtsam on kool ning alles seejärel tulevad teised hobid ja tööd. Uurisime temalt, kuidas jõuab nii noor inimene käia koolis, tegeleda mitme huvialaga ja olla ka kuller-partner Woltis.

Sa käid koolis, teed muusikat, pildistad ja filmid, oled treener, teed ise ka sporti ja oled võtnud veel juurde kulleriameti. Miks?

Ma nägin kogu aeg tänavatel Wolti kullereid rattaga sõitmas ja ma ise liigun samamoodi igale poole rattaga. Mulle tundus võimalus inimestele rattaga toitu koju viia nii lahe ning mõtlesin, et tahaksin ka kulleriks saada.

Kirjutasin umbes kolm aastat Woltile kirju, et millal saaksin alustada, kas olete mu kirjad kätte saanud ja nii edasi. Siis oli lihtsalt tahtjaid nii palju, et kõik kohe jaole ei saanud. Mäletan, et enne viimase e-kirja saatmist mõtlesin, et see on viimane kiri ja pärast seda ma rohkem ei kirjuta. Ent siis tuli oodatud vastus, et võid oma varustusele Wolti kontorisse järele tulla. Praegu kolm aastat enam kindlasti ootama ei pea.

Mis selle töö juures sinu jaoks põnev on?

No näiteks: on reede õhtu ja hästi palju tellimusi. Ma lähen burgeriputkasse ühele tellimusele järele ja siis ma saan selle ühe tellimuse kahes erinevas kotis. Siis ma hakkan mõtlema, kuidas ma need kaks kotti nüüd omakorda Wolti kotti mahutan, et see toit pärast veel normaalne välja ka näeks. See on kuidagi põnev probleemide lahendamise ja strateegilise mõtlemise harjutamine.

Või kui on kortermaja, mis on omakorda kuskil teiste majade sisehoovis, siis ma mõtlen, et kas ma ikka leian õige korteri üles ja lähen õigesse kohta. Ehk siis mõtlemine ja lahenduse otsimine muudab selle töö minu jaoks põnevaks.

Sellega seoses on sul kindlasti ka mingeid huvitavaid seikasid oma tööst?

Neid on tõesti palju. Aga üks selline huvitavam lugu juhtus siis, kui viisin ühele inimesele suppi. Ma ise olin väga ettevaatlik ja tegin kõik selleks, et supp kotis ümber ei läheks. Kui ma kohale jõudsin, siis oli terve kott suppi täis. Vabandasin ette-taha ja kirjutasin kohe ka Wolti klienditoele. Tuli välja, et restoran oli vist kaane natuke halvasti peale pannud. Kuna ma ise vabandasin palju, siis oli supi tellija väga mõistev, kuigi ma andsin talle koti, mis supist lausa tilkus.

Kõikide sinu tegemiste kõrvalt võib eeldada, et sa täiskohaga seda tööd ikkagi ei tee?

Ei tee. Wolti puhul mulle meeldibki kõige rohkem see, et ma saan töötada siis, kui ma ise tahan. Näiteks kui mul on koolipäev läbi, kodutööd tehtud ja olen ka muusikaga tegelenud, siis mul on veel kaks tundi vaba aega. Tavaliselt ma võtangi siis ratta ja kasutan võimalust olla värskes õhus ja teha samal ajal tööd.

Kas sa ei sooviks siis sellistel hetkedel hoopis kaks tundi diivanil Netflixi vaadata ja ise toitu koju „woltida”?

Kõigile meeldib magada ja puhata ka, aga kui ma näen, et mul on vaba aega ning mul ei ole muid kohustusi, siis ma ikkagi ei taha seda aega raisata. Filme saab ju kinos ka vaadata. Wolti tehes ma tunnen, et ma saan kuidagi muudest tavaelu mõtetest eemale ja mingis mõttes ennast välja lülitada. Panen podcast’i kõrvas mängima, hüppan ratta selga ja lähen naudin õhtut.

Kui palju sa Woltiga teenid?

Mu esimesel kuul oli koroona tipphetk, kogu pandeemia oli täitsa alguses ja terve linn oli tühi. Siis ma teenisin kooli ja muude tööde või hobide kõrvalt kuus umbes 500 eurot.

Wolti sissetulek varieerub suhteliselt palju, kuna see sõltub suuresti sellest, kui palju mul vaba aega on. Distantsõppe ajal teenisin viie päevaga 300 eurot. Sain siis tänu videotundidele oma päevi palju paindlikumalt planeerida ja vaba aega tekkis rohkem. Aga keskmiselt võttes on minu Wolti sissetulek 50–400 eurot kuus. Mõnel kuul teenin vähem, kuna olen teiste tegevustega hõivatud ja vastupidi.

Mida sa teenitud rahaga ette võtad?

See kulub mul peamiselt ära igapäevatoimetustele. Mulle meeldib ka piljardit mängida, selle peale läheb ikka raha. Mõistagi ka spordile ja muusikale. Sinna lisanduvad veel igapäevakulud, nagu söögi ostmine või muud taolised väljaminekud.

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas: „Tööharjumused kujunevad noores eas ja tänapäevased paindlikud töövormid on hea viis alustada. Woltis töötava Oti lugu on suurepärane näide sellest, kuidas õpingute ja töö sidumine on võimalik ning annab noorele vabaduse tegeleda ka oma huvialadega. Oleme tööandjate keskliidus hariduse usku ja veendunud, et lisaks koolist saadud teadmistele on oluline ka praktika. See annab võimaluse õppida tundma nii valdkonda kui ka konkreetset ettevõtet. Sõltumata sellest, kas noor valib tulevikus ettevõtja rolli või palgatöö, on reaalne töökogemus enne erialavalikut talle endale väga kasulik.“

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programm Edu ja Tegu toetab koole ettevõtlus- ja karjääriõppe rakendamisel, samuti Junior Achievement Eesti õpilasfirmade ja Ettevõtliku Kooli haridusprogrammiga liitumisel. Edu ja Tegu programmi viib Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu Haridus- ja Noorteamet. Vaata lähemalt www.ettevõtlusõpe.ee.

Jaga
Kommentaarid