Riigikontroll: kiire interneti viimine maapiirkondadesse on takerdunud ja eesmärgid lükatud liiga kaugele
(66)
Vaatamata eraldatud 35 miljonile eurole ja lairibavõrgu arendamise erinevatele meetmetele on kiire interneti kättesaadavus turutõrkepiirkondades jäänud seatud eesmärkidest oluliselt maha, leiab riigikontroll oma täna avaldatud auditiaruandes.
Siht viia kiire ehk vähemalt 30 Mbit/s kiirusega internet kõigi Eesti inimesteni on nihkunud 2015. aastalt esialgu 2020. aastale ja nüüdseks juba 2030. aastale. Samuti kavandati, et 2020. aastaks on ülikiire ehk 100 Mbit/s või suurema kiirusega kaabliga interneti kasutajalepinguid 60 protsenti kõigist kasutajalepingutest. Tegelikkuses on sellise kiirusega vaid veerand lepingutest.
„Tuleb välja, et riigi toetusega on juurdepääsuvõrku ehitatud muu hulgas sinna, kus on vähe nõudlust ja interneti juurdepääsuvõrguga liitujate osakaal väga väike,“ tõdes riigikontrolör Janar Holm. „Kaugeltki mitte igal pool, kus võimalus liituda on, seda ei kasutata, sest olemasoleva ühenduse kiirus on kasutajale piisav ja kiirema ühenduse saamiseks tuleks teha täiendavaid kulusid, milleks tarbija pole valmis.“
2021. aasta novembri seisuga on juurdepääsuvõrgu ehituse esimeses etapis valmis ehitatud juurdepääs ligi 13 000 aadressiobjektile. Neist on juurdepääsuvõrguga liitunud üle 3500 kliendi (28%) ja internetiteenust on hakanud kasutama 2660 klienti (21%).
Holmi sõnul on samas näha, et need, kes võiksid olla kiirest internetiühendusest huvitatud ja kelle kodus on ühendus aeglane või poololematu, eriti ääremaadel, ei saa piisavat infot selle kohta, millal kiire lairibaühendus nendeni võiks jõuda, sest teave selle kohta on teada vaid ühe aasta jagu ette. „Need, kes soovivad, neile alati ei pakuta, ja need, kellele pakutakse, alati ei soovi,“ iseloomustas olukorda riigikontrolör Janar Holm.
Kokkuvõttes ei jätku juba eraldatud rahast ega järgmisest Euroopa Liidu toetuste perioodi rahast selleks, et rajada juurdepääsuvõrk 200 000 turutõrkepiirkonnas asuva aadressobjektini.
Tuleb teha realistlik plaan
Seetõttu tuleks riigikontrolli hinnangul ministeeriumil koostada realistlik plaan. Selles peaks sätestama, kuidas jõuda riigieelarvest ja Euroopa Liidu toetusrahast lairiba juurdepääsuvõrgu ühenduste ehitust toetades MKMi määratud kiire interneti ühenduseta majapidamisteni ja arengukavas „Eesti digiühiskond 2030“ püstitatud eesmärkide täitmiseni. Selles plaanis peaks olema muu hulgas kirjeldatud toetusvajadused, sh see, milliste aadressiobjektideni on juurdepääsuvõrgu ehitust vaja toetada. Samuti peaks seal sisalduma tegevuskava, ehituse prioriteedid, ajaplaan, toetusmeetmed, finantsplaan, võimalikud tehnoloogilised lahendused.
