Valitsuse liikmed said täna hommikul aset leidnud julgeolekualasel kabinetinõupidamisel ülevaate Ukraina kriisi viimasest seisust: Ukraina piiride lähistele ja Valgevenesse on koondatud pretsedenditu hulk Vene Föderatsiooni vägesid, mistõttu on sõjalise eskalatsiooni oht väga kõrge.

Eestile otsest sõjalist ohtu pole, kuid arvestama peab sõjaga kaasnevate kõrvalmõjudega küber- ja siseturvalisuse, energeetika ja majanduse vallas ning võimalike sõjapõgenikega.

„Eesti riik toetab Ukrainat ja Ukraina inimesi ning jätkab abistamisega ka siis, kui Venemaa agressioon Ukrainas muutub sõjaks. Ukrainat toetades konsulteerime pidevalt oma liitlastega,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Eesti on suurendanud oma valmisolekut sõjaga kaasnevate kõrvalmõjude leevendamiseks vastavalt meie tegevusplaanile. Riigi kõrval peab ka iga inimene, ettevõte ja asutus läbi mõtlema, mida teha, kui Ukraina kriis eskaleerub sõjaliseks rünnakuks, mille mõjud võivad puudutada meid kõiki.“

Välisminister Eva-Maria Liimetsa sõnul jätkab Eesti saatkond Kiievis oma tööd.

Eestile otsest sõjalist ohtu pole, kuid arvestama peab sõjaga kaasnevate kõrvalmõjudega.

“Kuigi olukord Ukrainas on pingeline, jätkab Eesti saatkond Kiievis kindlasti tööd ning saab pakkuda Eesti inimestele abi Ukrainast lahkumisel, ent oluline on rõhutada, et kui olukord peaks muutuma keerulisemaks, siis hoolimata meie saatkonna heast võimekusest võib olla oluliselt pärsitud vajaliku abi andmine meist sõltumatutel põhjustel. Seepärast on oluline Ukrainas viibivatel Eesti inimestel vaadata selgelt otsa oma reisiplaanidele ja leida võimalusi riigist lahkumiseks,” sõnas ta.

Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul püsib olukord Ukraina ümber pinev ja pinged kasvavad lähiajal ilmselt veelgi.

„Eesti jälgib arenguid koos liitlastega valvsalt ja liitlaste toetus meie piirkonnale on kindel,“ ütles Laanet, kelle sõnul kinnitas Ühendkuningriik eelmisel nädalal lisaüksuste saatmist Eestisse ning otsuseid ja avaldusi valmisolekust saata Läänemere piirkonda täiendavaid võimeid tuleb pidevalt. Ühtlasi jätkab Eesti kindlalt Ukraina toetamist ega too Ukrainast ära seal väljaõppe andmisega tegelevaid kaitseväelasi.

Riigihalduse minister Jaak Aab toonitas nõupidamise järel, et kabinetinõupidamisel räägitust lähtudes on Eesti võimalikeks stsenaariumiteks valmis.

Ta märkis, et ministeeriumid ja omavalitsused on erinevateks stsenaariumiteks teoorias juba ettevalmistusi teinud – tegevuskavad on juhtumiteks olemas. "Need plaanid lähevad järjest detailsemaks. Tegevuskavad tulevad taaskord arutlusele järgmisel nädalal," kinnitas ta Delfile.