Seal, kus Euroopa Liit lõpeb ja Venemaa algab, kohtavad Saksa telemehed Sergeid ja Vladimirit, kes oma perekonnanimesid avaldada ei taha. Tegemist on talisuplejatega. Nagu paljud selles linnas, on ka nemad Venemaal sündinud ja omavad Vene passe, aga on pärast Nõukogude Liidu lagunemist valinud elu Läänes, teatab ARD.

Uudiseid NATO-Vene konfliktist jälgivad Sergei ja Vladimir Vene televisioonist. „Putin ütleb, et NATO on oht. Võib-olla on tal õigus,” arvab Sergei ja osutab kodumaale üle jõe. „Mina näen ju ka, et NATO piir läheneb pidevalt Venemaale. Ukraina, Eesti või Vene televisioonis on näha, et igaüks levitab oma vaateid.”

Linnapea Katri Raigiga käib ARD Vabadussõja mälestussamba juurde lilli asetamas.

„Me peame iga päev tööd tegema, et meie venelased mõistaksid, miks NATO tähtis on. Me ei tohi ühtki päeva kaotada, et selgitada, et rahu ei ole iseenesest mõistetav,” ütleb Raik.

Et rahu kaitsta, tuleb Venemaa vastu tugevust üles näidata, ütleb Eesti peaminister Kaja Kallas, kes on viimastel päevadel paljudes rahvusvahelistes meediaväljaannetes sõna võtnud. Kallas ütleb ARD-le, et Venemaa president Vladimir Putin mõistab ainult kindlameelset juttu.

Eesti pidi kunagi oma iseseisvuse eest võitlema, mistõttu tahetakse nüüd Ukrainat aidata. „Viiskümmend aastat ei olnud meil Eestis iseseisvust. Paljud perekonnad kannatasid selle all väga. Me kaotasime oma majandusliku jõu. Me kaotasime vabaduse. Seetõttu on tähtis, et seda taaskord teiste riikidega ei juhtuks, kes on teel demokraatiale, nagu Ukraina praegu,” ütleb Kallas.

Sergei ja Vladimir on Eestist Ukrainale relvade saatmise suhtes skeptilised. Nad leiavad, et Eesti ei tohiks Ukraina ja Venemaa vahelistesse pingetesse sekkuda. „Me tahame elada. Sõda ei ole kellelegi vaja. Seetõttu tuleks parem vaadata, kuidas saaks taas koostööd teha.”

Sergei ja Vladimir tulevad järgmisel päeval tagasi. Kui piirivalvurid peale ei passi, võivad nad tahta kaugemale ujuda – Venemaa suunas, teatab ARD.