Ülikoolid keelduvad protestimärgina allkirjastamast halduslepinguid. Liina Kersna: lahenduseni võib jõuda alles sügisel

Nädalaid väldanud arutelu ülikoolide halduslepingute allkirjastamise ümber jõudis täna punktini, kus ülikoolide rektorid otsustasid allkirjad andmata jätta.

"Rektorite nõukogu andis mulle täna teada, et nad ei ole nõus allkirjastama halduslepinguid ilma valitsuse lubaduseta järgnevatel aastatel kõrgharidusse lisaraha suunata. Selleks, et hoida suhtena SKP-sse kõrghariduse rahastust tänasel tasemel ehk 1,1%, peab suurendama tegevustoetust 15% aastas ehk uuel aastal ligi 25 miljoni euro võrra," teatas haridus- ja teadusminister Liina Kersna sotsiaalmeedias.

Ta märkis, et ülikoolidele on see otsus valus, kuna osa riigipoolsest rahastusest jääb hetkel saamata. "Riigile on see samuti valus, sest riigil ei ole võimalik ülikoolidega kokku leppida vastuvõtu suurendamises suurema tööjõuvajadusega valdkondades, nt meditsiinis, IT-s, hariduses, inseneerias, psühholoogias," selgitas Kersna halduslepingute allkirjastamata jätmise problemaatikat.

Kersna kinnitas, et riik peab kindlasti tagama ülikoolide toimepidevuse. "Ja seda me ka teeme," lubas minister. "Tegutseme selle nimel, et sügisel, kui valitsus on riigieelarvelised otsused teinud, oleksime valmis kohe ka halduslepingud allkirjastama."

"Paras kahvel"

Ülikoolide rektorid käisid hiljuti välja ettepaneku, et kõrghariduse rahastamine suureneks igal aastal 15 protsenti - nende soovi kohasel võiks rahastamine tõusta järgmisel aastal 24,5 miljoni euroni. Rektorid lubasid keelduda praegu halduslepingutele alla kirjutamast, kui kõrgharidus ei saa lisarahastust.

"Mina olen muidugi rektorite poolt pandud parajasse kahvlisse," ütles seepeale haridus- ja teadusminister Kersna. Seda seetõttu, et halduslepingud tuleks allkirjastada aasta esimeses kvartalis, kuid riigi eelarve strateegia arutelud algavad alles augustis. Samas ei saa ülikoolid tegutseda, kui halduslepingut allkirjastatud ei ole.

Kersnal on enda sõnul selles olukorras kaks varianti, kas teha seaduse järgi minimaalsed halduslepingud, mis oleks kolmeks aastaks, või teha tingimuslikud halduslepingud.

"Vastavalt sellele, milliseid otsuseid me oleme võimelised valitsuses vastu võtma, siis saab rakendada vastavalt variante," ütles Kersna.